Ott Järvela: Portugal oli parim meeskond parima treeneriga
Pühapäeva õhtul lõppesid Prantsusmaal jalgpalli Euroopa meistrivõistlused. Turniiri võitnud Portugali koondisest ning oma üldistest muljetest rääkis Vikerraadio Uudis+ saates terve EM-i ajal Prantsusmaal olnud Õhtulehe sporditoimetuse juht Ott Järvela.
"Nad olid kõige parem meeskond," sõnas Järvela telefoniintervjuu teel. "Neil oli kõige parem treener ja kui ma hakkaksin välja tooma turniiri parimat mängijat, tooksin ma ka tema Portugali võistkonnast välja ja see oleks minu silmis keskkaitsja Pepe. Ma tean, et ta on väga ebapopulaarne valik, sest eelkõige on ta meile jäänud meelde sellega, kuidas ta Madridi Reali eest mängides tsirkust ja kino teeb. See, et ta sellel turniiril sellest paari väikese erandiga hoidus ja mängis meeskonnale, näidates, et ta tegelikult on väga hea jalgpallur ja keskkaitsja, näitab omakorda seda, kuidas Portugali peatreener Fernando Santos suutis selle meeskonna vormida tervikuks ja panna seal sees olevad paar väga suurt ego mängima ühise eesmärgi nimel. See on see, mis jalgpallis maksab ja see on see, mille Portugal eile ka maksma pani. Nad olid kõige parem meeskond ja lõppprodukt oli neil kõige parem."
"Vaata kuidas tahad, aga Portugal ei ole jalgpalli suuriik. Nad on rahvaarvult väike riik ja nad on ka jalgpallis selline keskmik. Ei ole selline suurriik, ei ole suurvõim ja selle kõige pealt tulla meistriks turniiril, mis kestab seitse mängu, see on suur kompliment Portugalis viimase veerandsaja aasta jooksul tehtud tööle. Nad on suutnud ehitada üles süsteemi, kus kasvavad head jalgpallurid, huvitavad jalgpallurid ja ka väga targad treenerid. Seda kvaliteeti näitab ka see, et Portugal on alates 2004. aastast mänginud seitsmes poolfinaalis. See on sellise väikese riigi kohta ülimalt kõva sõna."
Finaalis alistas Portugal Ederi lisaajaväravast 1:0 võõrustajariigi Prantsusmaa koondise.
"Prantslased olid šokis," tunnistas Järvela. "Oli šokis nii nende meeskond kui ka fännid ja ega seal neil tuju kummalgil ei olnud. Kõik said aru, et läks väga nihu see asi. Kõik see ilus oli nii lähedal ja ometi jäädi ilma. Seal ei hakatud teineteist tüütama mingite tseremooniatega. Mängijad küll korraks läksid otsatribüüni ette fänne tänama, aga ega seal fännid neid enam väga ei oodanud ja nii meeskond kui fännid said aru, et nüüd on see hetk, kui tahaks omaette põdeda ja siit ära saada."
Kuu aja jooksul jõudsid meediasse ka mitmed uudised jalgpalli pahupoolelt - nimelt läksid turniiri alguses kaklema Venemaa ja Inglismaa koondise poolehoidjad ning nii mõnegi kohtumise ajal süüdati tribüünidel pürotehnikat.
"Ma olin 25 päeva koha peal EM-i jälgimas ja ma ütlen ausalt, et see ei olnud see, kuidas EM kohapealt välja paistis. Ma tunnistasin kogu selle aja jooksul, mis ma olin – ja ma ei hoidnud epitsentritest eemale, ma ei hoidnud eemale kesklinnadest ja staadioniümbrustest - null konflikti fännide vahel. Küll aga nägin rohkesti seda, kuidas üheskoos tehti pilti, lauldi, tehti laululahinguid ja nägin seda, kuidas teineteist aasiti ja tehti nalja, joodi üheskoos õlut või limonaadi. Ei olnud konflikte ehk väga suur enamik neid inimesi, kes tulid EM-i külastama, tulid siia sellepärast, et turniiri melu ja olukorda nautida ja nad tegid seda sõbralikult. Meedia kajastab asju võimendatult ja see on ka vajalik, sest me peame nendele väärkäitumistele tähelepanu juhtima ja neid hukka mõistma, aga tegelik olukord siin Prantsusmaal oli palju sõbralikum."
Toimetaja: Anders Nõmm