Male MM-i põhipartii viimane viiki mängitud matš tekitab küsimusi
Kolmapäeval Londonis kulmineerunud male MM-tiitlimatšiga revolutsiooni ei tehtud. 27-aastane norralane Magnus Carlsen suutis oma tiitlit kaitsta ning on nüüd maailmameistri troonil püsinud viis aastat.
Teist tiitlimatši järjest läks Carlsenil oma staatuse kinnitamiseks vaja kiirpartiisid. Kui kaks aastat tagasi alistas ta sel viisil Sergei Karjakini, siis nüüd Itaalia juurtega ameeriklase, 26-aastase Fabiano Caruana. Carlsen oli oma vastasest üle kõigis kolmes mängimisele läinud kiirpartiis.
"Tegelikult oli seal selline olukord, kus Caruana oli rolli võtnud, et tema peab kiirmale matšis võitma," kommenteeris kiirpartiisid Tartu "Kalevi" maletreener Andres Karba intervjuus Vikerraadiole. "Ta oli kõigis üritaja pool. Esimeses partiis tuli üks väga jäme viga sisse vankri lõppmängus. Vigu oli eelnevalt tehtud mõlema poolt, aga see viga otsustas mängu. See oli selline viga, mida isegi amatöör või korralik mängija kohe näeb. Tagantjärele vaadates tundub see selge eksimusena, et kuidas saab nii käia, aga tasub meelde tuletada, et tegu on siiski pingelise olukorraga, ajapuudusega mõlema poolt. Pigem Caruana vigadest tekkis see olukord. Carlsen oli valmis ilmselgelt mängima välku, seal peaks ta selgelt Caruanast tugevam olema. Mida vähemaks aega jääb, seda suuremaks tal võimalused muutuvad."
Tänavuses Carlsen-Caruana vastasseisus lõppesid kõik 12 põhipartiid viigiga, mis tähistab omalaadset MM-tiitlimatši rekordit. Karba ütleb, et matši alguses oli üritavamaks pooleks Carlsen, kuid pärast kuuendat partiid, kus norralane tuli raskest seisust välja, muutus tema lähenemine pragmaatilisemaks. Nii kiir- kui välkmale maailma esinumbrina polnud tal pingelise lõpplahenduse vastu midagi.
Seal oli 12 partiist, kus päriselt matšis midagi toimus, umbes kolm," jätkas Karba. "Esimene partii oli ilmselgelt Carlseni võidetud, kuues oli vähemalt arvuti analüüsi järel võidetud Caruana poolt. Tegelikult oli viimane matšimäng see, mis tundus natukene arusaamatu enamus tippmängijate jaoks, kus Carlsen pakkus selges paremuses mustadega viiki. Ma arvan, et see oli sellega seotud et Carlsen ei tahtnud sel hetkel riskida. Ta mõtles, et teeb ühe päeva veel endale ja korraldajatele põnevust juurde. Samas ei võta inimestelt põnevust ära. Nagu jalgpallifinaalides, kus kõik ootavad üleajaminuteid ja siis keegi lööb kobaga ristnurka palli ära ja penalteid ei tulegi. Carlsen mõtles samamoodi, et kõik ootavad järelmatši. Kui 11 partiid olid siiani viigiga lõppenud, siis miks 12 peaks erinema. Ta mõtles, et kui ta hambad ristis selle ära võidab või hullemal juhul kaotab, siis ta on igal juhul kaotaja selles olukorras."
Mida teha, et tiitlimatš pakuks rohkem kaasahaaravaid partiisid? Paratamatult tõstatuvad tekkinud olukorras küsimused tiitlimatši praegusest formaadist.
"On selline olukord, kus tõstatati küsimus, et äkki peaks lõpplahenduse enne ära mängima, et teine pool saaks olla ründavamaks pooleks. Sellisel juhul saaks tekkida aktiivsemad partiid," jätkas Karba. "Carlsen arvas, et see on absurd. Ma ei pea samuti õigeks, et pikas males selgitatakse võitja välja kiir- või välkmales. Pigem peaks tulema tagasi vana süsteemi juurde, kus pretendent peaks võitma maailmameistrit."
Toimetaja: Liisi Rist