Male MM-tiitlimatšis tehti ajalugu ({{commentsTotal}})

Magnus Carlsen ja Fabiano Caruana
Magnus Carlsen ja Fabiano Caruana Autor/allikas: EPA/Scanpix

Londonis peetavas male MM-tiitlimatšis tehti ajalugu, kui ka üheksas partii lõppes viigiga.

Kunagi varem pole ükski MM-tiitlimatš alanud üheksa järjestikuse viigiga. Senine rekord oli kaheksaviigiline algus, sellega said 1995. aastal hakkama Garri Kasparov ja Viswanathan Anand.

Tiitlikaitsja Magnus Carlseni ja väljakutsuja Fabiano Caruana vastasseisus oli üheksandas partiis valgetega mänginud Carlsenil hea võimalus esimene võit kirja saada, kuid norralane ei suutnud eelist ära kasutada ja ligi kolm ja pool tundi kestnud matš lõppes 58. käigul viigiga.

"Tundsin, et mul oli hea eelis, aga siis lihtsalt rikkusin selle ära," pahandas Carlsen pärast matši.

Lisaks mängule pakkus kõneainet ka norralase välimus – Carlsen käis puhkepäeval jalgpalli mängimas ning põrkas platsil kokku Norra Rahvusringhäälingu (NRK) maleeksperdi Atle Grönniga, saades tabamuse silmapiirkonda. Seetõttu oli Carlsenil mängides silma kohal plaaster. Pressikonverentsil uuriti, kas vigastus mõjutas tema mängu. "Ei," vastas Carlsen napisõnaliselt.

Magnus Carlsen vigastas puhkepäeval silma. Autor: EPA/Scanpix

Tänavuse tiitlimatši seeria algas MM-ide ajaloo pikkuselt kolmanda partiiga, kus tehti 115 käiku ja mis kestis seitse tundi. Seejärel peeti kaks 49-käigulist mängu. Neljas partii kestis üle viie tunni, mängiti 34 käiku, viies viik oli samuti 34-käiguline. Kuuendat partiid mängiti ligi kuus ja pool tundi ning 80 käiku, seitsmes partii oli 40-käiguline ning kaheksas lõppes 38-käigulise viigiga.

Viimane ehk 12. partii on ajakava kohaselt esmaspäeval, 26. novembril. Kui selleks ajaks pole võitja selgunud, mängitakse kolmapäeval, 28. novembril otsustavad kiirpartiid.

27-aastane Carlsen püsib maailmameistri troonil alates 2013. aastast. Sel perioodil on ta kahel korral alistanud hindu Viswanathan Anandi ja korra venelase Sergei Karjakini.

Toimetaja: Maarja Värv



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: