Tudeberg Tehvandi peahoone ajaloost: eestlased said siin Liidu ajal vähe olla
Tehvandi spordikeskuse peahoone, mida teatakse ka "Pentagoni" nime all, avati täna täpselt 40 aastat tagasi ehk 1978. aasta 3. novembril.
Maja on omapärase arhitektuurilise lahendusega, sest moodustab ümbritseva loodusega harmoonilise kooskõla. "Siin oli paljas looduslik kallas ja hoone projekteerimisel lähtuti sellest, et eriti loodust ei segataks," meenutas Vikerraadiole planeerimist Tehvandi spordikeskuse pikaaegne direktor Heido Meema, kes peahoone ehituse aegu samuti selles rollis oli.
Pentagoni arhitektuuriline lahendus püüab tõesti pilku. Tegemist on hobuseraua-kujulise hoonega, mille fassaad asub vastu looduslikku mäge. Nii on maja lõunast vaadatuna kolmekorruseline, peasissekäigu poolt aga ühekorruseline.
Tehvandi peahoone ehitus, mis toimus 1977. kuni 1978. aastani, viidi läbi kiiresti. Oli ju tellimuse taga üleliiduline kehakultuuri- ja spordikomitee ehk Tehvandit peeti tõesti prioriteediks.
Tööde teostaja oli Valga Kolhooside Ehituskontor, kuid oma panuse said anda paljud inimesed – teiste hulgas näiteks vene rahvusest Andrei Kondrašov, kes siitkandist üldse pärit polnud. Viimasel paarikümnel aastal ajakirjanikuna leiba teeninud Kondrašovi on elu palju kordi Tehvandile toonud. Keskuse arengut vaadates tunneb ta oma väikese panuse üle siirast rõõmu. Värvikal ja hea sõnakasutusega mehel on ehitusel veedetud suvedest alles mitmeid fotosid, mõistagi ka palju mälestusi.
"Esimest korda sõitsin ma Otepääle 1977. aastal," rääkis Kondrašov. "Kohe läks lahti Tehvandi keskuse ehitus. Me olime sel ajal Moskva Kehakultuuriinstituudi tudengid ja saatsime siin mööda kogu suve. Olime ehituse juures abitöölisteks. Päeva teises pooles treenisime. Treenisime koos erinevate koondistega, sealhulgas Nõukogude Liidu koondislastega. Ja kahe aasta jooksul andsime enda väikese panuse selle imelise spordikeskuse asutamisse.
Muide, sel ajal, 1970.-ndate aastate lõpus, kui NSV Liidu Kehakultuuri- ja Spordikomitee otsustas ehitada spetsialiseerunud suusakeskusi, ei olnud Eesti suusakeskus Otepääl sugugi mitte ainus. Baasid ehitati veel Armeeniasse Tsaghadzori, Gruusiasse Bakurianisse ja mujalegi. Aga Tehvandi mõistagi erineb teistest. Ja mitte ainult endistest nõukogude baasidest, vaid ka Euroopa, Ameerika ja Aasia keskustest oma meeleolu, hinge, rahvusliku värvingu poolest. Ning kahtlemata oma südamlikkuse ja külalislahkuse poolest."
Endine laskesuusataja Even Tudeberg meenutab peahoone ehituse protsessi teistsuguse perspektiivi läbi. 14-aastase noormehena tema ehitusel kaasa ei löönud, kuid mälestused on sellele vaatamata eredad. Tudebergi hinnangul sai peahoone Eesti sportlastele aga tõeliselt koduseks ehitusest tunduvalt hiljem, isegi kümmekond või rohkem aastat hiljem.
"Meie, noored pioneerid, käisime siin vaatamas, kuidas ilusaid asju tehakse," meenutas Tudeberg. "Meie jaoks oli see selline kättesaamatu pärl, ehitati küll Otepääle, aga Eesti sportlased said siin toona vähe olla. Nõukogude Liidu spordikomiteest ehk Moskvast määrati, kes siin elada võib ja kuidas, lihtinimene ei julgenudki väga lähedale tulla. Tõeliselt koduseks sai ta siis, kui Eesti riik selle oma valdusesse võttis."
"Toon sellise lõbusa näite: aasta võis olla 1986, olin viimast korda Liidu koondises, aga mind rahastas eraldi Dünamo," jätkas Tudeberg. "Kui tulime siia esimest korda Nõukogude Liidu laskesuusatamise koondisega, ütles tolleaegne juht Meema ütles, et sulle siin kohta pole. Need kõik, kes olid põhinimekirjas, tulid, aga sulle, eesti mehele, kohta pole. Dünamo juht Ivar Hallop ajas välja sellise natuke päevinäinud diivaniga sviidi, kogu meeskond elas selles majas ja mina Dünamo majas. niimoodi suhtuti tol ajal eestlastesse."
Toimetaja: ERR Sport