Eestlanna teenis Rahvusvahelise Olümpiakomitee spordimeditsiini diplomi ({{commentsTotal}})

ROK-i poolt diplomeeritud Spordimeditsiini SA spordiarst dr. Pii Müller (keskel) koos ROK-i spordimeditsiini programmi juhtidega – ROK-i meditsiinikomisjoni toitumise töögrupi juht prof. Ronald Maughan (vasakul) ja ROK-i teadusuuringute juht prof. Lars En
ROK-i poolt diplomeeritud Spordimeditsiini SA spordiarst dr. Pii Müller (keskel) koos ROK-i spordimeditsiini programmi juhtidega – ROK-i meditsiinikomisjoni toitumise töögrupi juht prof. Ronald Maughan (vasakul) ja ROK-i teadusuuringute juht prof. Lars En Autor/allikas: EOK

Spordimeditsiini Sihtasutuse spordiarst dr. Pii Müller läbis Rahvusvahelise Olümpiakomitee kaheaastase spordimeditsiini täiendõppe programmi "Diploma in Sports Medicine". Dr. Müller on esimene Eestis töötav spordiarst, kes on läbinud programmi, mida ROK oma sõnul tulevikus eeldab kõigilt olümpiavõistlustel koondisi teenindavatelt arstidelt.

Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju sõnul on kvaliteetne spordimeditsiin EOK jaoks kriitiliselt oluline. "Eestis on tipptasemel spordiarstid, kuid vajame neid veelgi juurde. Sealjuures on eriti oluline noore spordiarstide põlvkonna pealekasvamine, sest vahepeale on jäänud mitu aastakümmet, kus uusi spordiarste välja ei õpetatudki. Valdkond on iseenesest atraktiivne, sest spordimeditsiin on põnev ja vaheldusrikas ala, mis pakub rohkelt väljakutseid. Probleemide lahendamisel tuleb lähtuda spordispetsiifikast – arvestada tuleb spordialade eripärade, tippspordis vajaliku funktsionaalsuse ja koormusega, võistluste ja laagrite ajastusega jne. Entusiasm, ettevõtlikkus, suur töövõime, hea stressitaluvus ning spordi mõistmine on omadused, mida iga spordiarst ideaalis peaks omama ning Pii Mülleril on need olemas. Loodetavasti leidub Eestis veel suure potentsiaaliga noori arste, kes tahaksid sama teekonna ette võtta ja end spordimeditsiinis tippu viia," ütles Raju.

Spordimeditsiini SA juhatuse liikme dr. Mihkel Mardna hinnangul on ROK-i spordimeditsiini programm erialasele väljaõppele kvaliteetne täiendus. "Ülikool annab baasteadmised, kuid tippspordis jääb sellest väheks. ROK-i spordimeditsiini programm on laiapõhjaline ja katab ära palju erinevaid distsipliine, kaasa arvatud sporditraumatoloogia. Seega on see residentuurijärgselt kitsamaks spetsialiseerumiseks väärt valik. Iga asi nõuab ka praktikat ning oma erialal tugevaks saab aastatega, aga see diplom on piisavalt tugev, et olla spordiarsti üks kvaliteedimärke. Ka ROK on ise välja öelnud, et nende nägemuses võiksid tulevikus kõik arstid, kes olümpiakoondisi teenindavad, olla täiendavalt selle diplomiõppe läbinud," ütles dr. Mardna.

Spordimeditsiini programmi käivitas ROK-i meditsiinikomisjon 2013. aastal eeskätt rahvuslike olümpiakomiteede ning rahvusvaheliste spordialaliitudega töötavate spordiarstide vajadusi silmas pidades. ROK-i täiendõppe programm on üles ehitatud maailma juhtivate ülikoolide olemasolevatele programmidele ning rahvusvaheline koostöö tagab tugevama ja mitmekülgsema õppe, kui õppeasutused iseseisvalt pakkuda suudaks. Programm keskendub eeskätt tippspordiga seotud tervise- ja saavutusküsimustele, kuid käsitleb ka füüsilist aktiivsust, toitumist ja teisi tervislike eluviisidega seotud valdkondi.

Dr. Pii Müller hindas ROK-i spordimeditsiini täiendõppeprogrammi kõrgelt. "Lektorite tase oli erakordselt kõrge. Erinevatel spordimeditsiini teemadel rääkisid oma ala absoluutsed tipud ning isegi väga spetsiifilisi valdkondi õpetasid vastava temaatika spetsialistid. Sellist mitmekülgselt kõrget taset ei suuda tagada isegi paljud välismaised konverentsid, rääkimata pikaajalistest õppeprogrammidest. Minu jaoks oli oluline ka see, et ROK-i programm kattis arvukalt tippspordispetsiifilisi teemasid, mida Eestis residentuuris ei käsitleta, ning täiendas sellega oluliselt minu teadmisi ja andis laiapõhjalisema kogemuse," rääkis dr. Müller.

Ta tõi peamise põhimõttelise erinevusena välja, et Eestis ei ole residentuur praegu erinevatest nüanssidest tingituna nii spordikeskne – residentuuris ei ole arsti vaateväljas üksnes sportlased, vaid on ka palju mittesportlastest patsiente. Samas on ROK-i spordimeditsiini programm puhtalt spordikeskne ja enamjaolt keskendub tippsportlastele, toetades samas ka liikumisharrastust üldisemalt. "ROK-i programm andis põhjaliku ülevaate erinevatest valdkondadest läbi tippspordiprisma, näiteks keskendusime oluliselt rohkem spordispetsiifilisele ortopeedia väljaõppele, käsitlesime põhjalikumalt erinevaid sisehaigusi spordi vaatenurgast ning tegelesime ka väga spetsiifiliste valdkondadega nagu spordidermatoloogia. Samas valmistas residentuur mind laiematest eesmärkidest lähtuvalt ette laste ja noortega töötama, mida ROK-i programmis oli vähe, ning pakkus põhjalikumat väljaõpet südame-veresoonkonna problemaatika osas," võrdles dr. Müller.

Dr. Müller märkis ROK-i programmi väärtusena ära ka võimaluse arendada rahvusvahelist suhtevõrgustikku. "Spordimeditsiini pole võimalik teha kontaktideta. Minu kursusel õppis spordiarste 40 riigist, mis võimaldas kujuneda rahvusvahelisel kontaktideringil. Näiteks minnes koondisega Argentinasse, on võimalik tuttavate spordiarstidega koostööd teha – vahetada kogemusi ja saada detailset infot selle kohta, mis võiks sihtkohas sportlasi ees oodata, millele varustust komplekteerides ja kohalikku eluolu jälgides tähelepanu pöörata jne," lisas ta.

Dr. Pii Müller lõpetas ROK-i spordimeditsiini programmi neljandas lennus, olles teine eestlane ja esimene Eestis töötav spordiarst, kes on selle programmi läbinud. Aasta varem lõpetas ROK-i programmi dr. Tõnis Eilat, kes praktiseerib Soomes.

Dr. Müller on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning on läbinud taastusravi ja füsiaatria residentuuri koos spordimeditsiini kõrvalerialaga. Ta töötab alates 2015. aastast Spordimeditsiini Sihtasutuses spordiarstina ning on Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni ja Eesti Lastearstide Seltsi liige. Dr. Müller on olnud ka Eesti Jalgpalli Liidu noorte- ja naiste A-koondise, Eesti laskesuusa- ja kahevõistluskoondiste arst ning Eesti koondise arst 2017 Euroopa noorte olümpiafestivalil.

Spordimeditsiini Sihtasutuse rajas 1998. aastal Eesti Olümpiakomitee, et tagada tippsportlastele kvaliteetne spordimeditsiini teenus. Sihtasutuses töötavad tunnustatud ja pikaajalise kogemusega spordiarstid, sporditraumatoloogiale spetsialiseerunud ortopeedid ja füsioterapeudid, kes aitavad ennetada vigastusi, ravida traumasid, määrata kehalist töövõimet, edendada tervist ja kiirendada taastumist. Enamik Eesti tipp- ja noorsportlasi käib spordimeditsiiniteenuseid saamas just siin, lisaks teenindab Spordimeditsiini SA harrastussportlasi.

Toimetaja: Maarja Värv



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: