Arvamus: Venemaa tuleks süüdistuste tõendamisel Rio mängudelt eemale jätta
Neljapäeval lahvatanud järjekordne Venemaad puudutav dopinguskandaal tekitab kindlasti veel nädalaid ja kuid ohtralt jätkuteemasid, küsimusi, kuulujutte ja erinevaid arvamusi. Praegu on suhteliselt kindel vaid üks - kui endise Venemaa kõrge antidopinguametniku jutt isegi enam-vähem tõele vastab, on sealne sport rahvusvahelises pildis isegi võrreldes senisega kordades sandimas seisus.
Kui peaks leidma tõendamist asjaolu, et Sotši olümpiamängudel eksisteeris täiesti reaalselt riiklik programm, kuidas kontrolle petta ning niidid viivad seejuures välja spordiministeeriumi ja sisejulgeolekuni, on õigustatud küsimus: kas säärane riik on õigustatud olümpiamängudel ülepea osalema?
Jah, suur osa sportlasi ei ole milleski süüdi. Kuigi, Sotši süüdistuste näitel pidid tipud olema täielikult või vähemalt osaliselt teadlikud, mis nende ümber toimub, aga see ei olegi põhiline. Peamine seisneb selles: kui riigis eksisteerib kava või plaan, mis on olümpiaideaalidega nii otseselt vastuolus kui vähegi võib, siis on tervet mõistust kasutades raske põhjendada, miks peaks laskma neil mänge kaasa teha.
Tänase päeva seisuga ei pääse seoses ulatusliku dopingukorruptsiooniga Rio de Janeiro olümpiale Venemaa kergejõustiklased, kuigi senimaani loodetakse, et reformide toel keeld viimasel hetkel siiski tühistatakse. Tõsi, inimesi võib ju välja vahetada - kuigi näiteks spordiministri isik pole senimaani muutunud -, ja muuta võib isegi struktuure ja nende toimimist, aga üks küsimus jääb sellegipoolest õhku: kui üksik sportlane põrub dopingukontrollis, siis ootab teda standardkaristusena neli aastat võistluskeeldu, aga kui samamoodi, teadlikult ja valelikult käitub terve riik, siis kas ja miks peaks karistus olema teistsugune?