Puudulik seadusandlus soosib kihlveopetturite tegutsemist spordivaldkonnas
Juhtum, kus Narva Trans kaotas sihilikult Tallinna FC Levadiale, on Eestis üks ilmekamaid näiteid kihlveopettusest spordis. Lisaks Narva Transile juhtumile on ainuüksi Eesti Jalgpalli Liit viimase kümne aasta tuvastanud 50 kokkuleppemängu.
Karistatud on 30 isikut, kellest 20-l on hetkel kehtiv jalgpalliliidu karistus. Kohtulikult pole aga kedagi süüdi mõistetud, sest kehtiva seadusandluse järgi on spordipettused käsitletavad väärteona. Eesti Jalgpalli Liidu esindaja Mihkel Uibolehe sõnul on petturlus jalgpallist liikumas juba teistele spordialadele. Kuid olukorra parandamiseks alaliidu poolt midagi ära teha ei saa.
"Kuna nii Eesti kriminaalasja kui ka maailmas väljatulnud juhtumite puhul on spordis selle taga krimaalsed organisatsioonid ja -jõud, siis on selge, et spordiorganisatsioonid iseseisvalt ei ole võimelised seda asja uurima ega neid inimesi karistama," lausus Uiboleht intervjuus Vikerraadiole. "Loomulikult saavad spordiorganisatsioonid neid spordist eemale tõrjuda ja panna nendele inimestele keelud vastaval spordialal tegutsemiseks, aga et sportlaste värbamine oleks karistatav ja sportlased teaksid riski mitte ainult kõrvalejäämisega vastavalt spordialalt, vaid ka reaalse seadusandliku karistusega. See on see, mis täna puudu on."
Justiitsministeeriumi esindaja Tanel Kalmeti sõnul on regulatsioonides väikseid muudatusi vaja teha, kuid spordivaldkonna kihlvedusid reguleeriva seaduse puudumisest ta probleemi ei näe. "Tegelikult analüüsisime eelmisel aastal seda küsimust. Sellest analüüsist selgus, et väikesed muudatused võivad olla vajalikud, aga üldiselt eraldi spordimanipulatsiooni koosseisu nagu mõnes riigis on olnud - selle vastu vajadust ei ole. Kelmuse ja altkäemaksu koosseis, mis meil on, on piisavad, et hõlmata ka selliseid juhtumeid, kus keegi võtab tasu selle eest, et ta laseb väravat lüüa või lööb iseenda väravasse."
Asi pole ainult tahtlikus või mittetahtlikus väravas. Mihkel Uibolehe sõnul on probleem laiem. Tehtavad kihlveod on illegaalsed ja kohati ka ebaeetilised. "Kui me paneme üles mõne video, siis meil peavad selle video ülespanekuks olema vastavad autoriõigused. Samamoodi pildi või mõne muu teksti puhul. Näiteks selleks, et mõni kihlveofirma saaks oma portaali üles panna mõne Eesti kolmanda liiga jalgpallimängu, ei pea ta kelleltki mitte midagi küsima. Meie alaliit ei saa täna mitte kuidagi öelda, et ärge pange seda üles või et peate selle eelnevalt kooskõlastama. See on tegelikult viinud olukorrani, kus lisaks tippspordile on võimalik panuseid teha ka noortespordile ja ka U-19 võistlustele. Spordialaliidul puudub võimalus end kuidagi selle eest kaitsta."
Toimetaja: Siim Boikov