Britid võitsid medalitabeli seitsme kulla, viie hõbeda ja kuue pronksmedaliga ehk kokku teeniti 18 medalit. Järgnesid Poola (7 - 4 - 1) ja endim medaleid (19) teeninud Saksamaa (6 - 7 - 6).

Brittidele tõid edu sprindialad. Näiteks Dina Asher-Smith võitis nii 100 kui ka 200 meetri jooksu ning koos kaaslastega 4x100 meetri teatejooksu. Meeste 100 meetri jooksu võitja Zharnel Hughes kuulus samuti võidukasse 4x100 meetri teatenelikusse.

Koguni viis koondist lõpetas kolme kuldmedaliga: Prantsusmaa (3 - 4 - 3), Belgia (3 - 2 - 1), Kreeka (3 - 2 - 1), Valgevene (3 - 1 - 3) ja Norra (3 - 1 - 1). Euroopa meistriks krooniti 19 erineva koondise esindajaid ja medaleid sai 27 koondist.

Teiste hulgas jõudis medalini ka Eesti, seda tänu Magnus Kirdi pronksile meeste odaviskes. Leedukad said kulla meeste kettas (Andrius Gudžius) ja pronksi naiste odaviskes (Liveta Jasiunaite), aga lätlased ja soomlased jäid tühjade pihkudega.

Kergejõustikus peetakse Euroopa meistrivõistlusi alates 1934. aastast ja kõigi aegade tabelis asub NSV Liit (120 - 110 - 101) veel Suurbritanniast (118 - 90 - 96) eespool. Eesti on võitnud läbi aegade kolm kulda, kuus hõbedat ja neli pronksi.