Rainer Vassiljev: soovitan kõigil välismaal kätt proovida ({{commentsTotal}})

Tallinna Selver - Pärnu VK / Rainer Vassiljev
Tallinna Selver - Pärnu VK / Rainer Vassiljev Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Ei juhtu just tihti, et mõne Eesti pallimänguala treener palgatakse välisklubi etteotsa. Eesti võrkpalli rahvuskoondise abitreeneril Rainer Vassiljevil õnnestus välisleping teenida ja selja taga on esimene hooaeg välisliigas. 

Vassiljev juhendas lõppenud hooajal Šveitsi meistriliiga klubi Schönenwerdi Volley't. Treeneri sõnul on võõrsil töötamine kogemus, mille poole võiks püüelda iga treener ja mängija, kirjutab Volley.ee.

Rainer, räägi kõigepealt sportliku poole pealt, milline oli sinu meeskonna ja liiga tase?

Meie võistkonnas olid sel hooajal väga palju noori, kes sel tasemel esimesi samme tegid, seetõttu oli koosseis võrreldes eelmise aastaga nõrgem. Hooaeg oli raske, lõpetasime nii, et viis mängijat oli vähem kui alustades. Meil polnud selline klubi, kus saanuks väljast uued mängijad asemele tuua, vaid meil tulid samast klubist madalamatest liigadest.

Kogu liiga püsib suuresti leegionäride najal, üle 30 leegionäri üheksa võistkonna peale. Selle aasta võitjal Lausanne'il oli seitse leegionäri, teise koha meeskonnal Näfelsil viis ja pronksimeeskonnal Amriswilil kuus. Seejuures on välismängijatele seatud limiit, et kaks šveitslast peab olema korraga väljakul ja kes selle vastu eksib, saab trahvi.

Kuigi huvitavaid kujusid on ka kohalike seas, aga oluline vahe võrreldes Eestiga seisneb selles, et kohalike seas on täisproffe vähe. Võin veidi eksida, aga arvan, et see arv jääb kogu liiga peale kolme ja viie mängija vahele. Samas püüab Šveitsi alaliit ala edendada, koondise etteotsa palgati näiteks itaallane. Samas Euroopa liigas nad kaasa ei tee, sest mängijaid pole sel ajal. Koondisemängijad on kõik ülikoolides ja teevad eksameid.

Ehk õppimine on tähtsam kui sport?

Üliõpilaste osakaal on seal suur ja seal käivad asjad õppurite jaoks teisiti kui meil. Kui on eksamite aeg, siis tegeletakse ainult eksamitega ja trenni ei tehta. Eestlastel on eneseteostuse tahe spordis oluliselt suurem. Šveitsis mängitakse pigem lõbu pärast.

Üks näide, kui Eestis mängijal mäng ja eksam kattuvad, võtab mängija õppejõuga ühendust ja püüab leida võimaluse teha eksam muul ajal. Šveitsis püütakse aga esimese asjana mängu aega nihutada. Kolmel esimesel klubil on asjad teisiti, aga sealt allapoole on õppurite osakaal väga suur.

Nende paremad klubid võrdluses meie tippudega?

Selle aasta Šveitsi teine klubi Näfels mängis eurosarjas Karlovarskoga, kes tuli Tšehhi meistriks ja võitsid selle seeria. Seega taset on tippudel küll.

Sulle treenerina oli ilmselt palju uut, millega harjuda?

Oli, sain oma võistkonda nullist üles ehitada. Lisaks olid kõik mängijad liigas minu jaoks uued. Balti liigas on ikka suuresti ühed ja samad näod aastast aastasse.

Kuidas sinu klubis asjaajamine jms toimis?

Vabatahtlikkuse alusel. Kõik, kes klubile tööd tegid, tegid seda millegi kõrvalt. Lisaks, selle hooaja peamine eesmärk oli klubil uus mänguhall toimima saada. Klubi ehitas endale väga korraliku halli, mitme väljakuga. Seal hakkavad treenima ka Šveitsi koondised, alaliiduga sõlmiti vastav kokkulepe kümneks aastaks.

Mida sa sellest hooajast kõige rohkem õppisid?

Sain end uues keskkonnas end proovile panna ja olen rahul, et sellise otsuse tegin. Eesti treeneril ei ole kerge välislepingut teenida. Kusagilt tuleb alustada ja see on paras väljakutse ja treenerina arendav. Soovitan kõigil seda proovida. Sa jõuad endas selgusele, kas selline elu on sinu jaoks. Mina võtsin sellest kaasa teadmise, et tahaksin end ka tulevikus välisliigas proovile panna.

On midagi juba silmapiiril terendamas?

Hetkel veel otsin uut töökohta. Treeneril tuleb välja pääsemiseks kasutada ära kõik olemasolevad kontaktid ja ise väga aktiivne olla. Suuresti on see enda suhtlemise teema. Mingid kontaktid on olnud ka erinevate agentidega, aga välja pääseda on üsna keeruline. Tegutsen sel suunal ja vaatame, mis saab.

Toimetaja: Kristo Tamm



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: