Orienteerumise EM-il eestlased sprindis finaali ei pääsenud ({{commentsTotal}})

Esimestena finaalist välja jäänud Marianne Haug ja Kerstin Uiboupin arutavad finišis rajal toimunut.
Esimestena finaalist välja jäänud Marianne Haug ja Kerstin Uiboupin arutavad finišis rajal toimunut. Autor/allikas: Elo Saue

Šveitsis Bellinzona linnas joosti pühapäeval Euroopa meistrivõistluste avadistants – sprindi kvalifikatsioon. Ükski eestlane edasi ei pääsenud.

Alpide jalamil asuv Ticino kantoni pealinn Bellinzona on tuntud mitmete UNESCO maailmapärandi hulka kuuluvate kindluste poolest ning ühes neist, Castlegrandes, asus ka kvalifikatsioonivõistluse start. Rajad kulgesid aga peamiselt kindlustevahelisel tasasemal linnamaastikul ja füüsiliselt väga rasked ei olnud. See-eest nõudis ebakorrapärase teedevõrguga vanalinn kiireid ja õigeid otsuseid teevalikute planeerimisel ja loomulikult suurt jooksukiirust.

Ükski eestlane kahjuks oma eeljooksus finaali ehk 50 parema sekka ei kvalifitseerunud. Sprindis on lõpuprotokoll alati väga tihe ja juba mõnekümnesekundilised vead võivad maksta finaalikoha.

Naisi oli eeljooksudes stardis 99. Eestlastest olid kõige lähemal finaalipääsule Kerstin Uiboupin (puudu jäi üheksa sekundit), Evely Kaasiku (+12 sekundit) ja Marianne Haug (+16 sekundit). Kõigil neil tuli rajal ette pisemaid eksimusi ja kõhklusi ning enda jooksuga täielikult rahul polnud keegi. 

Eesti naiste tulemused oma eeljooksudes ja kaotus eeljooksu võitjale:
18. Kerstin Uiboupin +1.40 (eeljooks B)
19. Marianne Haug +1.47 (eeljooks B)
20. Evely Kaasiku +1.39 (eeljooks C)
30. Maiki Maalberg +3.30 (eeljooks C)
26. Triin Jäädmaa +3.26 (eeljooks A)

Mehi startis sprindirajale 121. Eesti mehed jäid finaalipääsust ligi poole minuti kaugusele. Eesti esisprinter Kenny Kivikas tegi raja lõpuosas väsimuse tõttu kaks selget 20-sekundilist orienteerumisviga. Sellisel tasemele võistluse puhul ei anna nii suuri eksimusi ka väga kiirete jalgadega tagasi joosta. Sergei Rjabõškin tegi korraliku jooksu ning suuremaid eksimusi vältis, ent finaalipääs jäi jooksuvõime ja soorituse sujuvuse taha. Kristo Heinmann läbis raja samuti puhtalt ja tõdes, et kaotus kogunes konkurentidest madalama jooksukiiruse tõttu.

Eesti meeste tulemused oma eeljooksudes ja kaotus eeljooksu võitjale:
24. Sergei Rjabõshkin +1.24 (eeljooks C)
24. Kenny Kivikas +1.28 (eeljooks B)
27. Kristo Heinmann +1.23 (eeljooks A)
38. Andreas Saetalu +3.50 (eeljooks B)

Õhtune finaaljooks toimus juba teises Šveitsi väikelinnas, Mendrisios. Ükski suursoosik hommikuses eeljooksus ei vääratanud ja stardirivi oli esinduslik.

Kui viimastel aastatel on orienteerumisjooksu (ja mitte ainult jooksu-, vaid ka suusaorienteerumise) valitsejannale, rootslasele Tove Alexanderssonile vähemalt sprintides vastu saadud, siis sel korral oli ta omaette klassist. 3,8 km pikkusel 90 tõusumeetriga rajal oli tema edu pärast lapse sündi taas tippsporti naasnud šveitslanna Judith Wyderi ees tervelt 24 sekundit. Pronksmedalile jooksis end venelanna Natalia Gemperle, kes jättis üllatuslikult alles neljandaks viimase kolme aasta sprindi maailmameistri, taanlanna Maja Almi.

Meeste 4,1 km pikkune ja 100 tõusmeetriga rada jäi liiga lühikeseks, et šveitslased omavahel sotid selgeks saaks teha. Matthias Kyburz eelmise aasta sprindi Euroopa meistrina ja Daniel Hubmann eelmise aasta sprindi maailmameistrina said mõlemad kaela kuldmedali, sest lõpetasid sekundi pealt sama ajaga.

Lisaks neile oli esikuuikus veel kaks šveitslast. Pronksmedal läks Kristian Jonesile Suurbritanniast, keda võib pidada ka suurimaks üllatajaks, ent samas on mees juba mitu aastat võidelnud tiitlivõistlustel absoluutses tipus. Jonesile oli see esimeseks individuaalseks medaliks, varasem parim tulemus oli 2016. aasta MM-i sprindi 4. koht.

Esmaspäeval on võistluse programmis puhke- ja treeningute päev ning teisipäeva hommikul joostakse järgmise distantsina lühiraja kvalifikatsioon. Stardid algavad Eesti aja järgi kell 11. Finaali pääseb igast eeljooksust taas 17 paremat.

Toimetaja: Maarja Värv



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: