FOTOD | Meenutame: Arsene Wengeri olulised hetked Arsenalis
Prantslasest jalgpallitreeneri Arsene Wengeri periood Londoni Arsenalis on olnud Inglismaa kõrgliiga üks tähelepanuväärsemaid. Ta püsis ametis kokku 22 hooaega ja võitis nende jooksul mitmeid trofeesid. Meenutame piltide kujul Wengeri Arsenali-karjääri võtmehetki.
Autor: AP/Scanpix
22. septembril 1996 esitleti Arsene Wengerit uue Arsenali peatreenerina. Siin pildil poseerib prantslane pärast pressikonverentsi fotograafidele. Ametlikult asus ta tööle 1. oktoobril. "Peapõhjus minu tulekule oli armastus Inglismaa jalgpalli vastu," sõnas ta toona. "Mängu juured peituvad siin. Mulle meeldib seda mängu ümbritsev kirg. Mulle meeldib Arsenalis klubi vaim ja potentsiaal."
Autor: AP/Scanpix
Esimene suur edu Arsenaliga tuli 1998. aastal, kui meeskond tuli Inglismaa meistriks ja karikavõitjaks. Märtsis alistati Old Traffordil tiitlikaitsja Manchester United, millele järgnes veel üheksa võitu järjest. Neist viimane kodus Evertoniga kindlustaski tiitli. Karikafinaalis saadi jagu Newcastle Unitedist.
Arsene Wenger ja Thierry Henry Autor: PA/Scanpix
1999. aastal palkas Arsenal prantslasest noore ründetähe Thierry Henry. Tehing osutus üliedukaks: ta lõi klubi särgis kaasmaalase juhendamisel 175 Premier League'i väravat. Mitte ükski teine mängija pole ühegi teise treeneri all selles sarjas nii paljude tabamusteni jõudnud.
Autor: PA/Scanpix
Hooajal 2003/2004 võitis Arsenal oma senise viimase meistritiitli. Selle teeb märkimisväärsemaks asjaolu, et aasta jooksul ei kaotanud võistkond ainsatki liigamängu. Tänutäheks teenitigi hüüdnimi "The Invincibles" (võitmatud).
Autor: PA/Scanpix
Viimased aastad pole Arsenalile väga õnnelikud olnud. Seetõttu on sagenenud ka üleskutsed prantslasest loobumiseks. Pildil fännid Wengeri vallandamist nõudvate loosungitega 2016. aasta kevadel.
Autor: PA/Scanpix
Wenger viimaseks jäänud suure tiitliga Arsenali eesotsas - mullu kevadel tõi ta klubile juba seitsmenda Inglismaa karika. Varem sai ta selle trofeega triumfeerida ka 1998., 2002., 2003., 2005., 2014. ja 2015. aastal.
Toimetaja: Siim Boikov