Kolmapäeval võideldi talisurfi MM-il Võrtsjärvel kehvade jääoludega ({{commentsTotal}})

Talisurfi MM Võrtsjärvel
Talisurfi MM Võrtsjärvel Autor/allikas: Jose Juola

Kevadised ilmaolud lubasid talisurfi WISSA 2016 maailmameistrivõistluste korraldajatel pidada Võrtsjärvel maksimumprogrammiga võistluspäeva. Purjelauakelkudele ja tiibadele peeti kolmapäeval viis ja loheklassidele neli võistlussõitu, vastavalt slaalomi ja rajasõidu distsipliinides. Päeva liidrid igas klassis olid konkurentidest peajagu üle.

Mõeldes suusatamisele ja lumelauaga sõitmisele, meenub esmalt lumi. Võrtsjärvel on see esindatud väga vedelal kujul ja esmapilgul näib võistlejate tegevus välja suuresti hullumeelsena. Iga päevaga lähevad jääolud kehvemaks ja kuni 5 cm sügavune lainetav vesi teeb sõiduolud keeruliseks. Nii võib näha võistlejaid pakkimas oma jalgu küll toidukilesse, küll kilekottidesse, sest sõites satub vesi nii saapasse, kui mujale ja kukkumise korral on külm suplus garanteeritud. Seda, kuidas nad jää peal olevas vees hakkama saavad, teavad küll vaid nemad ise, aga suure tõenäosusega aitab sellele kaasa hoolikas suusa- ja lumelauakantide teritamine.

Purjelauakelkude klassis ei andnud konkurentidele lühiraja slaalomi distsipliinis (Short Track Slalom) ühtegi võimalust leedukas Paulius Voverys, kes võitis kõik viis võistlussõitu. Kõik teised kohad sai slaalomi distsipliinis 2014. aasta talisurfi Euroopa meister Janis Preiss Lätist. Kolmandal kohal on Giedrius Liutkus Leedust, kes tuli üle finišijoone kolm korda kolmandana ning lisaks viienda ja kuuendana. Kaasmaalane Audrius Voverys oli Liutkusega võrdse arvu punktidega neljas. Eestlast parima koha sõitis välja Tõnis Salong, kes lõpetas päeva viieteistkümnendana. Eilse päeva kursisõidu liider Aleksandrs Leontjevs Lätist oli slaalomi distsipliini viie sõidu järel viies. Slaalomi distsipliinis kasutati allatuule varianti, kus ühe võistlussõidu distantsil oli viis rajamärki, mille vahel sikk-sakke tehes võistlussõit peetud saigi.

Tiibade klassis võttis slaalomi distsipliinis kõik esikohad rootslane Carl James ning teised kohad kaasmaalane Johan Sjöstrand. Kolmanda positsiooni sõitis välja Miroslav Pacold Tšehhist.

Loheklassis võisteldakse kas suuskade, lumelaua või uiskudega, sest lubatud on kõik kolm erinevat sõiduvahendit. Teisel võistluspäeval startis kokku 20 võistlejat, neli lumelaua, üks uiskude ja ülejäänud suuskadega ning tehti kokku kaheksa starti - neli suuskadega ja neli lumelauaga võistlejatele. Sõideti kursisõidu distsipliinis nn ”vorsti” rada. Distantsi pikkuseks oli 8 km, mille läbimiseks kulus 10 m/s puhuva tuulega ca 4-5 minuti. Loheklassi võistlusala juhiks on Olga Shcherbakova Novosibirskist.

Lohede klassis, kus võisteldakse suuskadel ja uiskudel, oli teistest peajagu üle eilse päeva liider Šveitsist – Ronny Bollhalder, kes võitis täna kõik neli võistlussõitu. Samuti jätkab teisel kohal liidri kaasmaalane Michael Kaspar, kes läbis finišijoone kolmel korral neljandana ja korra kolmandana. Kolmanda positsiooni sõitis välja rootslane Robin Larsson olles täna nii kolmas, neljas kui ka kaks korda viies. Eesti ainsana selles klassis lõpetas Madis Kallas kolmeteistkümnendal kohal.

Lumelauaga lohede klassi esikolmik on ka teise võistluspäeva järel sama, mis esimesel päeval. Lõpetanud sõidud kaks korda teisena ja kaks korda esimesena jätkab liidripositsioonil Alexey Burukhin Venemaalt. Teist kohta hoiab Igor Danilov ja kolmandat Igor Zakhartsev Venemaalt.

Läbi talisurfi maailmameistrivõistluste kõikide päevade peetavas kolmandas distsipliinis - GPS kiirussõidus kogutakse võistlejate tippkiirusi kuni võistluste viimase päevani. Teise võistluspäeva õhtu seisuga on hetke tippkiirust näidanud lohede klassis suuskadel võistlev Felix Kersten Saksamaalt, kes saavutas kiiruseks 93,8 kilomeetrit tunnis. Purjelauakelkude klassis on hetkel tippkiirust näidanud Annika Valkna Eestist, kes saavutas kiiruseks 72,1 kilomeetrit tunnis.

Toimetaja: Siim Semiskar



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: