Rahvusvaheline Maleföderatsioon kuulutas 2016. aasta Paul Kerese aastaks ({{commentsTotal}})

Paul Keres
Paul Keres Autor/allikas: ETV

7. jaanuaril 2016. aastal möödub 100 aastat Eesti 20. sajandi sportlaseks valitud malesuurmeister Paul Kerese sünnist, mispuhul nimetas Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) algava aasta rahvusvaheliselt Paul Kerese aastaks.

1938. aastal AVRO turniiri võitmisega sai Keres õiguse mängida matši Aleksandr Alehhiniga maailmameistritiitlile, kuid puhkenud II Maailmasõda nurjas selle tiitlimatši. Paul Kerese võitlus maailmameistritiitli nimel kestis kuni 1963. aastani, mil ta pidi leppima MM-kandidaatide turniiril Curacaos taas teise kohaga. Nii sai malelegend hüüdnimeks “igavene teine”. 1939. aasta Buenos Airese maleolümpial võitis Keres pronksmedali ning aastatel 1952–1964 tuli seitsmel korral olümpiavõitjaks Nõukogude Liidu võistkonnas. Kerest tunti malemaailmas džentelmenina ja teda peeti ausa mängu sümboliks. Ta on ainus maletaja, kes on oma riigi rahatähel ning valitud kodumaal sajandi sportlaseks.

Eesti Maleliit koostöös Kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee ning teiste organisatsioonidega korraldab 2016. aastal „Paul Keres 100“ mälestusfestivali, mis algab 8. detsembril 2015 Kerese sünnilinnas Narvas 7. rahvusvahelise noorteturniiriga “Läänemere maletähed” ja lõppeb 2016. aasta detsembris Pärnus korraldatava Euroopa kiir- ja välkmale meistrivõistlustega.

Mälestusfestivali programmis toimub palju erinevaid üritusi - maleturniire, simultaane, konverents, maleõhtud jne. Eesti Pank ja Eesti Post annavad välja 2-eurose meenemündi ning postmargi, Eesti Spordimuuseumiga koostöös valmib näitus sajandi sportlasest, mida on võimalik eksponeerida paljudel üritustel. Mälestusfestivali erinevatele üritustele on oodata kõige tugevamaid maletajaid kogu maailmast, aga eelkõige on oodatud Paul Keres 100 üritustel osalema ja ka ise ettevõtmisi korraldama kõik Eesti malesõbrad ning Paul Kerese talendi austajad.

Toimetaja: Ivo Dobkevitsch



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: