Pahv: viis miljonit Lilleküla staadionisse on ilmselge priiskamine; Schwede: tegemist on esindusstaadioniga ja oma riik ongi kallis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ETV

Lilleküla jalgpallistaadioni ehituse võimalik lõpuleviimine viie miljoni euro eest on Eesti spordiringkondades leidnud väga tugevat vastukaja. ETV saates "Terevisioon" käisid kahte erinevat seisukohta tutvustamas Postimehe sporditoimetuse juhataja Peep Pahv ning ajakirja "Jalka" peatoimetaja Indrek Schwede.

"Olukorras, kus Eesti spordile läheks seda raha rohkem vaja palju olulisematesse kohtadesse, siis tundub mulle see viis miljonit eurot ilmselge priiskamine ja staadioni suureks ehitamine täiesti mõttetu. Staadion, mis enamus ajast seisab tühjana ja mis isegi koondisemängude ajal ei kogu täismaja, teha sinna veel 5000 istekohta juurde, on minu meelest täiesti mõttetu," avaldas Pahv oma arvamust.

Schwede mängis oma vastulaused kahele kaardile - esiteks, peaks ühel korralikul riigil olema korralik rahvusstaadion ning teiseks, et Lilleküla staadioni puhul ei saa rääkida juurdeehitustest vaid projektipõhisest ehituse lõpetamisest.

"Siin kritiseerijate sõnakasutus on olnud väga ekslik. Kuna jalgpallistaadion on 14 aastat olnud lõpuni ehitamata, siis inimesed harjuvad sellega. Ei tule midagi juurde, ei tule midagi lisaks, kõik on projektipõhine. Kui 14 aastat on üks objekt olnud pooleli, siis ma arvan, et oleks õiglane see lõpuni ehitada," sõnas Schwede ja lisas, et jalgpall on Eesti Olümpiakomitee poolt võrreldes teiste spordialadega niigi olnud alarahastatud.

"Lauluväljak seisab ka tühjana enamus ajast ja enamus tippklubide jalgpallistaadioneid seisab ka tühjana suure osa ajast, sest küsimuse all on muru hooldamine, mis on niivõrd kallis. Ja kui Eesti tahab riik olla, siis tal võiks ju olla esindus jalgpallistaadion. Oma riik ongi kallis ja lähem siis kohe Venemaa rüppe, mis me siin mängime siis oma mänge," arvas Schwede.

Peep Pahv pidas Schwede argumente aga demagoogilisteks: "Kindlasti oli see projekt tehtud liiga suur ja seda saaks lõpetada ka nii, et tribüüne juurde ei ehita. Vajalikud abiruumid korda teha ja asi oleks korras, sest staadioni suurus on meile piisav. Tribüünidele ei kogune kunagi nii palju jalgpallisõpru kui see staadion mahutab ja veel vähem hakkab neid kogunema siis, kui see staadion on suuremaks ehitatud. Praegu raisatakse raha ära sisuliselt mitte millegi peale, samas kui on palju teravamaid küsimusi," oli Pahv endas kindel.

Telefoni teel liitus vestlusega ka Lilleküla staadioni arhitekt Haldo Oravas, kelle arvates tuleks planeeritud tööd kindlasti lõpuni viia.

"Minu jaoks on see staadion 15 aastat ikkagi pooleli olnud. Kui aastal 2000 ma seda projekteerisin, siis sai ikkagi joonistatud selline staadion, millel on igas küljes varikatus. Tegelikult oli plaan ka need varikatused täita lisatribüünidega. Minu kui arhitekti jaoks on kahjuks töö pooleli," sõnas Oravas.

"Aga kas see ka otstarbekas ja kallis on? Küsimus on mõistlikkuses, kas ehitada üks objekt enne lõpuni või jätta pooleli ja alustada järgmist," lisas arhitekt.

"Kindlasti on peaministri poolt see populistlik ja jõuga läbi surutud otsus. Niimoodi ei peaks need asjad kindlasti käima. Kui EOK-l on sportlaste olümpiale lähetamiseks raha puudu ning peaminister surub läbi sellise asja, siis on raske mõistlikkust näha selles," lõpetas Pahv.

"Arhitekt just ütles, et arhitektuuriline lahendus ei ole lõpuni viidud ja ma ei näe küll siin probleemi, et kui see (mahutavus) tuleb 15 000. Tõepoolest, ei ole see iga mäng täis ja võib-olla neid mänge on harva, aga tegemist on siiski riigi esindusstaadioniga. Ja kui vaadata, kuidas areneb Eesti fännikultuur ja ala harrastajaskond, siis ei ole välistatud, et see staadion saab aina rohkem täis olema Eesti koondise mängude ajal," oli Schwede kindel.

Toimetaja: Siim Semiskar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: