ANALÜÜS | Kes oli Eesti korvpalluritest EM-finaalturniiril parim? ({{commentsTotal}})

Eesti korvpallikoondis
Eesti korvpallikoondis Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Korvpalli EM-finaalturniir jätkub tänasest Prantsusmaal, Lille'is, kus alustatakse kaheksandikfinaalidega. Eesti koondis sai Riias mängitud alagrupiturniiril ühe võidu ja neli kaotust, kuid kuni viimase mänguni oli meie meestel võimalus ka edasipääsuks.

Siinkohal üritame analüüsida ja hinnata meie mängijate esitust turniiril individuaalses plaanis ning panna meestele viie palli süsteemis ka hinded. Hinde panemise aluseks on peamiselt võetud ootused, mis mängijatele enne turniiri seatud olid.

Rain Veideman - 5 mängu, 32,6 min, 10,0 p, 5,4 lp, 4,0 rs, 0,4 vl, 1,4 pk, 2pv 41,7%, 3pv 33,3%.

Veideman sai turniiril meie meestest kõige rohkem mänguaega ning näitas väga mitmekülgset mängu. Nõudlikum korvpallifänn ehk oleks oodanud Veidemanilt suuremat keskmist punktisaaki kui 10 silma mängus, aga 5,4 lauapalli mängus on tagamängijate kohta suurepärane tulemus. Kogu statistikatabelis kogusid tagameestest rohkem lauapalle vaid tšehh Tomaš Satoransky ja horvaat Krunoslav Simon.

Veidemani kasutati viimases kolmes mängus ka teise mängujuhina ning mees sai oma tööga üsnagi korralikult hakkama - 6 resultatiivset söötu Ukraina ning 8 Läti vastu on väga korralikud näitajad.

Veideman oli turniiril meie koondise kõige stabiilsem mängija, sest ka kaks esimest suurelt kaotatud kohtumist oli tema üks vähestest meestest, kes oma tasemelt päris ära ei kukkunud. Väikeste miinustena võib mainida kohatised rasked hetked vastaste teravate tagamängijate vastu ning tema mängujuhina tegutsedes jäi mõnelgi korral Eesti rünnak ümmarguseks ning ei leitud loogilisi viskekohti.

Hinne: 5-

Gregor Arbet - 5 mängu, 28,0 min, 11,6 p, 2,4 lp, 0,8 rs, 0,4 vl, 1,2 pk, 2pv 56,5%, 3pv 34,6%.

Arbet kerkis mõlemal pool väljakut Eesti koondise liidriks, kui ajas kaitses taga vastaste kõige teravamaid mängijaid ning kerkis rünnakul keskmiselt 11,6 punktiga meie kõige resultatiivsemaks. Arbeti viskekontsert (kolmesed 5/10) võidumängus Ukraina vastu oli muljetavaldav ning Läti vastu oli mees samuti korralikus viskehoos. Viie mängu peale tabas Arbet 9 kaugviset.

Viiest mängust ebaõnnestus Arbetil kõige esimene mäng Tšehhi vastu, kui 18 minutiga tegi mees viis viga ning tabas väljakult viskeid vaid 1/7. Kokkuvõttes oli tagamees kindlasti meie koondise üks silmapaistvamaid mängijaid.

Hinne: 4+

Janar Talts - 5 mängu, 22,2 min, 10,4 p, 4,0 lp, 0,4 rs, 0,6 vl, 1,0 bl, 1,0 pk, 2pv 61,9%, 3pv 37,5%.

Talts tõusis kolmes viimases mängus meeskonna kindlaks liidriks ning oli Leedu vastu 20 punktiga meie resultatiivseim. Talts võttis rünnakul julgelt enda peale ning tabas suurepäraselt ka kaugelt. Meie keskmängija tabas kogu turniiri peale kuus kolmepunktiviset, jagades sellega Eesti koondises koos Rain Veidemaniga teist kohta.

Negatiivse poole peale võib Taltsile märkida (nagu kogu Eesti koondisele) kaks esimest suurelt kaotatud mängu. Statistiliselt võib miinuspoolele märkida ka vähese lauapallide arvu (keskmiselt 4,0 mängus), kuid siinkohal peab arvesse võtma selle, et Talts pidi lauas blokeerima selliseid tipptsentreid nagu Kyrylo Fesenko, Jan Vesely, Axel Hervelle, Robertas Javtokas ja Kaspars Berzins. Tihti tuli blokeerimistööd teha nii hoolega, et lauapalli noppimine tuli jätta meeskonnakaaslaste hooleks.

Hinne: 4+

Joosep Toome - 5 mängu, 12,8 min, 3,4 p, 2,0 lp, 0,6 rs, 0,4 vl, 0,8 pk.

Toome tõusis väga olulisse rolli võidumängus Ukraina vastu, kus ta alustas algviisikus ja suutis korralikult aidata ohjeldada vastaste staarkeskmängijat Kyrylo Fesenkot. Lisaks tabas Toome selel mängu lõpuhetkedel ka ühe üliolulise kaugviske. Läti vastu viskas Toome esimesel poolajal kiirelt 10 punkti, kuid rohkem skoori teha ei suutnud.

Toome mängis oma rolli turniiril kenasti välja ning oma valutavate põlvede kiuste oli meie koondisele väga oluline vahetusmees.

Hinne: 4

Kristjan Kangur - 5 mängu, 23,4 min, 7,4 p, 3,2 lp, 1,0 rs, 0,2 vl, 2,0 pk, 2pv 31,6%, 3pv 38,5%.

Kuigi meie kogenud kapten kinnitas küll ise korduvalt, et pikalt häirinud seljatrauma tema mängule erilist mõju ei avaldanud, siis siinkirjutaja meelest oli Kangur eriti kahes esimeses kohtumises enda kohta harjumatult väheagressiivne. Tundus, et ta proovib kehakontaktist hoiduda, sest näiteks Belgia mängus ei tahtnud ta mitmel korral korvi all jõuga ära kasutada olukordi vastaste tagamängijate vastu ning leppis raske tagasikaldelt viskega.

Alates Ukraina mängust nägime platsil aga hoopis teistsugust Kangurit, kes viskus väljakul igale pallile ning suutis jalgadest liikudes ka vastaste väiksematel meestel tee kinni panna. Nagu paljudel teistel meie koondislastel, siis hinnet pannes tuleb ka Kanguri puhul arvestada ka kahte esimest mängu, mis kokkuvõttes rikkusid üldpilti.

Hinne: 4-

Tanel Kurbas - 4 mängu, 19,3 min, 5,3 p, 2,0 lp, 1,0 rs, 0,8 pk, 2pv 31,3%, 3pv 33,3%.

Kurbase turniir oli kokkuvõttes üsnagi õnnestunud, sest avakohtumises teda platsile ei usaldatud, kuid seejärel mäng-mängult tema roll aina kasvas. Platsile tulles tõi Kurbas kaitsesse agressiivsust juurde ning tegi ka rünnakul mitmeid ilusaid sooritusi, millest kindlasti pikaks ajaks jääb meelde võimas pealtpanek võidumängus Ukraina vastu.

Miinusena peab välja tooma mitmed korvialused visked, kus Kurbas hakkas vastaste kätt kartma ja tulemuseks oli möödavise lihtsalt positsioonilt. Seni koondiste tegemistes üsnagi tagaplaanile jäänud Kurbas kerkis selle turniiriga kindlasti väga tugevalt pildile ning sai tulevasteks aastateks üliväärtuslikke kogemusi.

Hinne: 4-

Siim-Sander Vene - 5 mängu, 23,2 min, 7,8 p, 6,4 lp, 1,6 rs, 0,6 vl, 1,2 pk, 2pv 40,5%, 3pv 10%.

Vene mäng sel turniiril jättis õhku kõige rohkem küsimärke. Esimesed kaks suurelt kaotatud mängu tundus Vene olevat koondise selge liider, kui viskas kahe kohtumisega kokku 30 punkti. Kolmes järgmises mängus jäi tema arvele kokku aga vaid 9 silma ning otsustavas mängus Läti vastu jäi ta üldse nullile.

Esimestes mängudes Tšehhi ja Belgia vastu ning kogu ettevalmistuse ajal näitas Vene, et on meie koondises üks väheseid, kes suudab Euroopa kõige kõrgemal tasemel stabiilselt oma vastaseid 1-1 üle mängida. Kuna mees tegi head mängud siis kui koondis tervikuna ebaõnnestus ning mängis kehvemini siis kui koondis üldiselt näitas head mängu, võib mehe finaalturniiri isiklikus plaanis nimetada kergeks pettumuseks. Samas tuleb siin kindlasti mainida, et tema kehvem hinne on seotud sellega, et Vene suunal olid ootused päris suureks läinud.

Hinne: 3

Sten-Timmu Sokk - 5 mängu, 29,0 min, 6,0 p, 2,6 lp, 4,2 rs, 1,2 vl, 3,6 pk, 2pv 26,7%, 3pv 14,3%.

Sten Sokul oli sel turniiril kanda väga tänamatu ülesanne, sest vastaste mängujuhtidega võrreldes jäi mees alla nii pikkuses kui ka kiiruses. Tanel Soku rotatsioonist väljakukkumisega langes Stenile mängujuhi positsioonil veel eriti suur koormus.

Esimeses kahes kohtumises oli Sokk silmnähtavalt hädas turniiril lubatud üsnagi jõulise kehamänguga ning näiteks tšehhide vastu kogunes 6 pallikaotust. Miinusena peab veel välja tooma ka nigelad tabavusprotsendid, kuid Stenil tuli mängujuhile omaselt tihti sooritada raskeid viskeid rünnakuaja viimastel sekunditel.

Mängujuhi positsioon on korvpallis väga suure tähtsusega ning kui meeskonna mäng ei jookse, siis tihti näidatakse näpuga just mängujuhi suunas. Kahjuks tundus meie alagrupi mänge vaadates, et just sellel positsioonil on Eesti koondis Euroopa tipust kõige rohkem maas, sest vahetult saadi võrrelda ennast selliste meeste nagu Tomaš Satoransky, Mantas Kalnietise ja Janis Strelnieksi vastu.

Hinne: 3-

Erik Keedus - 2 mängu, 19,0 min, 4,5 p, 1,5 lp, 1,5 rs, 0,5 pk, 2pv 60,0%, 3pv 16,7%.

Keedus alustas turniiri avamängus algviisikus ning viskas teises mängus Belgia vastu 7 punkti, kuid langes seejärel peatreener Tiit Soku rotatsioonist täiesti välja. Kui kaitses mängib Keedus sel tasemel oma koha välja, sest suudab mängida erinevate positsioonide vastu, siis rünnakul on Keeduse mäng väga kõikuv ning see annab vastastele tema pealt rohkem abi anda.

Keeduse hinne ei kajasta niivõrd tema enda esitust, kuivõrd seda, et meeskond kaotas tema osalusel kaks kohtumist suurelt ja ilma erilise võitluseta.

Hinne: 2

Tanel Sokk - 2 mängu, 8,5 min, 1,0 p, 0,5 lp, 0,5 pk, 2pv 25%.

Siinkirjutaja silmis selle turniiri kõige suurem ebaõnnestuja. Kahes esimeses kohtumises andis ta vennale mängujuhi kohal mõned puhkusminutid, kuid oli väljakul olles silmnähtavalt ebamugavas olukorras. Viimases kolmes mängus, kus koondis näitas väga head mängu, Tanel enam platsile ei pääsenud. Tanel Soku ebaõnnestumise põhjuseid võib otsida ettevalmistustsükli ajal seganud seljavigastusest, mistõttu tundus, et mees kaotas jõuliste ja kiirete tšehhide ja belglaste vastu kiirelt enesekindluse.

Hinne: 1

Reinar Hallik - 1 mäng, 3,0 min, 1,0 p, 1,0 lp, 2,0 pk.

Hallik pääses turniiril kolmeks minutiks väljakul Tšehhi vastu, kui koondise esituses pettunud publik oli korduvalt häälekalt tema nime skandeerinud. Kuna Hallik tõsiseid mänguminuteid ei teeninud, siis tema tegemistele hinnet ei pane.

Hinne: -

Gert Dorbek - 2 mängu, 4,5 minutit, 0,0 p, 2,0 lp, 0,5 pk.

Gert Dorbeku rotatsioonist välja langemine oli meie koondise puhul üheks suurimaks üllatuseks. Viimaste aastate jooksul koondises kindlalt põhimeeste hulka kuulunud Dorbek sai platsile vaid kahes kohtumiseks, kokku 9 minutiks. Kuna Dorbek sai niivõrd vähe mänguminuteid, siis tema tegemistele hinnet ei pane.

Hinne: -

Eesti koondis tervikuna - keskmiselt 63,2 punkti mängus, 2pv 42%, 3pv 27,6%, vv 85,7%.

05.09 Eesti - Tšehhi 57:80
06.09 Eesti - Belgia 55:84
07.09 Eesti - Ukraina 78:71
09.09 Eesti - Leedu 62:64
10.09 Eesti - Läti 64:75

Koondis käis kuue päevaga läbi emotsionaalselt väga suured äärmused, kui kahes esimeses kohtumises Tšehhi ja Belgia vastu ebaõnnestuti täielikult, Ukraina vastu võeti väga magus võit ning Leedu ja Läti vastu näidati supermängu, kuid saadi siiski dramaatilised kaotused.

Pärast kahte esimest mängu valitsesid koondise, ajakirjanike ja fännide hulgas väga mustad meeleolud, kuid Ukraina kohtumiseks oli tiim justkui ümber sündinud ning üle aastakümnete maitsti finaalturniiril taas võidurõõmu.

Treenerid eesotsas Tiit Sokuga tegid pärast kahte esimest mängu rotatsioonis edukaks osutunud korrektiivid, kui Erik Keedus ja Tanel Sokk jäeti viimases kolmes mängus pingile, Tanel Kurbasele usaldati suurem roll ning rotatsioon viidi kaheksa põhimehe peale.

Suurimateks küsimärkideks jäid Siim-Sander Vene kasuteguri vähenemine mäng-mängult, Gert Dorbeku vähene mänguaeg ning Tanel Soku nigela vormi põhjused.

Võit Ukraina vastu, supermäng leedulastega ning esimene poolaeg Lätiga vääriksid hindeks kindlat "viit", kuid kahte esimest kohtumist ei saa siinkohal ignoreerida. Kokkuvõtteks pakkus aga koondis fännidele lõpuks suurepäraseid elamusi ning EM-finaalturniiril osalemist võib pidada õnnestunuks.

Hinne: 4-

Kõik fotod: Siim Semiskar/ERR SPORT



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: