Ajakirjanik: muutusteks FIFA-s on lootust siis, kui tuleb uus asjalikum juht ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Rahvusvahelise Jalgpalliliidu kongressi eel, kus valiti presidendiks tagasi Sepp Blatter, puhkes kaks korruptsiooniskandaali - üks, mis puudutab raha vastuvõtmist sponsorlepingute nimel ja teine, mis seotud MM-ide korraldamisega Venemaal ja Kataris.

Kolmapäeval lõhkasid Šveitsi uurijad pommi, kui vahistasid Ühendriikide palvel Zürichisse kogunenud Rahvusvahelise Jalgpalli Liidu koorekihist mitu tegelast, neist kõrgeima asetusega on asepresident, Põhja- ja Kesk-Ameerika vutijuht Jeffrey Webb. See kinnistab varasemaid kuulujutte, et FBI hakkas FIFA vastu huvi tundma, kuna aastatel 2018 ja 2022 sai mitte just kõige parem kandidaat MM-i korraldajaks.

"Oli kõlakaid, et Chuck Blazer, USA endine jalgpalliametnik, kes lahkus vastuolude pärast organisatsioonist, mis juhib jalgpalli Põhja-Ameerikas, on teinud koostööd uurijatega. Ta ei maksnud makse ja föderaalvõimud said ta pealtkuulamisseadet kandma ja rääkima FIFA ametnikega altkäemaksudest, mida nad tahaksid saada," sõnas Washington Posti spordiajakirjanik Will Hobson.

Skandaalile vaatamata valiti Sepp Blatter viiendat korda presidendiks tagasi, sest ta väitis, et ei tea korruptsioonist mitte midagi.

"Meie või mina ei saa kõiki kogu aeg jälgida, Kui keegi tahab valesti käituda, siis nad proovivad seda ka varjata," sõnas Blatter FIFA TV vahendusel.

"See on usutav, aga tõestab, et Blatter on üpris kehv juht. Üks tema lähedane endine nõustaja on öelnud, et Blatter on veendunud, et tema saatus on pälvida ühel päeval Nobeli rahupreemia. See on fakt, et Blatter on täiesti veendunud, et ta teeb väga head ja õiget asja," arvas Õhtulehe sporditoimetuse juhataja Ott Järvela.

FIFA presidendi valib üldkogu, kus igal riigil ehk liikmel on üks võrdne hääl. Iga maailmajagu esitab ametisse oma asepresidendi - seega on tegu justkui Euroopa Komisjoniga, kuhu liikmesriigid esitavad volinikukandidaate ja kellega president peab koos töötama, kuid selle vahega, et keegi ei kontrolli neid. Ja see on hea koht korruptsiooniks.

Alates Blatteri juhtimisest ehk 1998. aastast on seda MTÜ-d tabanud kümmekond suuremat skandaali. Erafirmas oleks tema jätkamine ennekuulmatu. Kuid teisalt on enda sõnul viimast korda kandideerinud Blatter suutnud FIFA finantsseisu niimoodi parandada, et kontol on 1,5 miljardit dollarit vaba raha. Väikestele ja vaestele liikmeriikidele antakse otsetoetusi ja aidatakse jalgpalli üles ehitada, mistõttu nemad toetavad teda jätkuvalt.

"FIFA on organisatsioon, mis ühendab eri konföderatsioone, võib-olla muudatused peaksid algama madalamal tasemel. Praegu selle põhjal tundub mulle, et eelkõige vajaksid kõige põhjalikumat muudatust Lõuna- ja Põhja-Ameerika konföderatsioonid," sõnas Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige Tarmo Lehiste.

"See nõuaks FIFA põhikirja muutmist, kuid Aafrika või Euroopa saaks selle üksinda ära blokeerida. FIFA on selles mõttes on oma võimsuse ja MM-i vang. Kuna ta on sedavõrd rikas organisatsioon ja tema tuludest peaaegu igas maailma otsas jalgpallielu turgutatakse, siis needsamad liikmed pole huvitatud suuremat sorti muutustest. Lootusi muutusteks tooks see, kui tuleks FIFA-le uus asjalikum juht," lisas Järvela.

Enne FIFA kongressi avalikustas Transparency International uuringu FIFA fännide seas - 35 000 küsitletust ei usaldanud organisatsiooni 70 protsenti. Meeletu umbusaldamine. Küsimusi tekitab ka, miks ei nõustunud FIFA eetikakomitee enda tellitud ja poolteist aastat kestnud sisejuurdluse raportit avalikustama, kuid samas andma seda edasi Šveitsi politseile. Raportit on heal juhul näinud kümmekond inimest.

"Äkki see ongi selline normaalne täiskasvanuks saamise hetk, mis praegu FIFA-ga toimub. Võtmeküsimuseks on see, et UEFA arenes selleks jõuliseks organisatsiooniks varem kui FIFA. Täna number üks mure on ilmselgelt see, et mis saab UEFA-FIFA suhetest ja see, et kriis FIFA-s ei läheks üle kriisiks UEFA-s. Näiteks EM-finaalturniiri valimise ajal pole toimunud analoogset nagu praegu süüdistatakse FIFA sees," selgitas Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.

Ühendriikide juurdlusega samal ajal alustasid Šveitsi prokurörid uurimist, miks ja kuidas läks jalgpalli kõige säravama sündmuse, maailmameistrivõistluste korraldamine 2018. aastaks Venemaale ja 2022. aastaks Katarile. Ja kui uskuda ühendriikide võime, siis on oodata uusi paljastusi.

Toimetaja: Siim Semiskar



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: