Euroopa ja Venemaa vahelised poliitpinged võivad mõjutada jalgpalli MM-i ({{commentsTotal}})

Foto: ITAR-TASS/Scanpix

Pinged Euroopa riikide ja Venemaa vahel on poliitilisel tasandil taas pingestunud. Aina enam muutub reaalseks, et enne suhete normaliseerumist otsitakse pingelanguseks ka muid vahendeid.

Juba on mitmed riigid Suurbritannia järel teatanud, et lisaks diplomaatilistele piirangutele ei külasta nende ametnikud ja riigijuhid suvel Venemaal toimuvat jalgpalli MM-i. Viimastel andmetel on aktsiooniga liitunud Poola, Island, Taani, Rootsi ja liitlased väljaspoolt Euroopat - Austraalia ja Jaapan.

Kuigi laual on variant, et mõni riik võib püüda takistada oma koondise osalemist MM-il, siis ilmselt me seda ei näe, sest boikott vaid karistaks miljoneid kui mitte miljardeid jalgpallifänne üle maailma. Seda stsenaariumit ei pea väga võimalikuks ka Eesti jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht.

"Ma arvan, et sellised jutud boikoteerimisest on ikkagi puhas spekulatsioon. Pigem ajakirjanduslik vaht. Spordimaailm toimib üldiselt märgatavamalt erinevamalt kui muu maailm. Meenutame ka viimast olümpiat - Lõuna- ja Põhja-Korea ühtset võistkonda - diplomaatilisi samme spordi ja olümpia kontekstis," lausus Uiboleht Vikerraadiole.

"Me kõik saame ju aru, et Põhja-Korea ei ole klassikalises mõttes kuidagi aktsepteeritav riik vähemalt enamike maailma riikide jaoks. Ta on käitunud agressiivselt ja nii edasi. Aga sellest hoolimata tehti läbi suure spordiürituse mingisuguseid samme."

"Kui rääkida konkreetselt jalgpalli maailmameistrivõistlustest, siis siin kehtib sama printsiip - sporti ja poliitikat ühte patta ei panda," jätkas Uiboleht. "Seda välistavad jalgpallis käibel olevad põhilised reeglid, mis sätestavadki seda, et jalgpall ja üldse sport laiemalt on sõltumata riiklikest struktuuridest."

"Kui võtame Suurbritannia, siis kindlasti ei ole nii, et Suurbritannia valitsus saab anda riigi jalgpallikoondisele käsu ja öelda, et te boikoteerite jalgpalli maailmameistrivõistlusi. Kui seda tehakse, siis on see jalgpalli otsus. Aga ma ei näe ühtegi põhjust, miks jalgpalliorganisatsioonid täna seda vastu võtaksid. Me teame juba varasemast, et olümpiamängude puhul on kasutatud varasemalt meetodeid, et kas Sotši või Pekingisse ei ole üks või teine riigipea poliitilistel põhjustel sõitnud. Need meetmed on kindlasti sellised, mis kuuluvad tavaprotseduuride hulka. Aga ma arvan, et põhimõte, et sporti ja poliitikat ei saa ühte patta panna, jääb ka suviste jalgpalli maailmameistrivõistluste puhul kehtima."

Jalgpalliajakirja "Jalka" peatoimetaja Indrek Schwede usub, et boikoteerimise mõtteid võivad haududa mitmed riigid, kuid selle elluviimine saab olema raske.

"Seda on väga raske öelda, kas kuskil hautakse nüüd plaani boikottida MM-i. Ma arvan, et kuskilt nõupidamiste laualt käivad need mõtted läbi küll. Aga seda on muidugi väga raske ennustada. Samal ajal on olukord väga teravaks läinud ja ma ei imestaks küll, kui vähemalt ähvardused hakkavad kõlama, et me võime seda teha," lausus Schwede.

"Saabki olema äärmiselt põnev, kui need ähvardused hakkaksid jalgpalli- või spordijuhtide suust kõlama, siis kuidas sellele reageerivad jalgpallurid? Siin on selline huvitav asi, et erinevalt väga paljudest teistest olümpiaaladest on ju ikkagi jalgpallurid valdavalt väga hästi tasustatud ja me oleme näinud viimaste aastate jooksul, kuidas klubijalgpalli osatähtsus on võrreldes koondisejalgpalliga tõusnud."

"Olukorras, kus tippjalgpallurite palgad on väga suured ja neil ei ole vaja suurvõistlusi selleks, et pildile pääseda - nagu olümpiamängude puhul on see paljude aastate jooksul olnud - kui palju jalgpallurid ise hoolivad MM-ist? Kui oluline see neile veel on? Jalgpalli MM on maailma spordi kõige suurem näitelava ja seda vaatab kõige rohkem inimesi. Kuulsust, au ja tähelepanu saab sealt kõige rohkem. Selles mõttes peaks MM-i väärtus olema endiselt väga suur, aga siin on küsimus ka jalgpallurite patriootlikkuses. Kas tahetakse oma riiki esindada ja kui palju hakatakse vastu näiteks spordijuhtide soovile boikotti korraldada?"

MM-ile eelnevatel sõprusmängudel on palju pahandust tekitanud Inglismaa fännid, kes läksid läinud nädalal Amsterdamis toimunud kohtumisel Hollandiga linnatänavatel kaklema politseiga ning rikkusid muul moel avalikku korda. Indrek Schwede arvab, et Venemaa teeb korraldajamaana endast kõik oleneva, et sellised verdtarretavad kaadrid ei jääks nende kodumaal toimuvat MM-i meenutama.

"Venemaa on alati ka Nõukogude Liidu kujul olnud väga korralik suurvõistluste organiseerija. Kõik peab olema viimase peal ja tahetakse jätta endast väga head muljet. Usun, et Venemaa on väga huvitatud sellest, et mingeid ektsesse ja juhtumeid, mis jätaksid Venemaa halba varju, püütakse kindlasti ära hoida," ütles Schwede.

"Aga kas see õnnestub? Ega ei ole ju võimalik kõike kontrollida. Ei ole võimalik iga territooriumijuppi kontrollida. Mida need vene fännid plaanivad? Võib-olla saavutavad kokkuleppe Venemaa jõustruktuuridega, et nad ei hakka riigi mainet alla viima. Me ei tea seda. See on suur ja huvitav küsimus."

Jalgpalli MM-i avamänguni Moskvas Lužniki staadionil Venemaa ja Saudi-Araabia vahel on aega jäänud 79 päeva.

Toimetaja: Siim Boikov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: