INTERVJUU | Hannes Kaasik: ootused kohtunike osas on suurenenud ({{commentsTotal}})

Jalgpallikohtunik Hannes Kaasik
Jalgpallikohtunik Hannes Kaasik Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) kohtunike koolitusjuht Hannes Kaasik arvab, et nii nagu on aastatega muutunud jalgpall, on muutunud sellega ka kohtunike ettevalmistus. Kaasik rääkis portaalile jalgpall.ee, et ala arenguga on suurenenud ka ootused jalgpallikohtunike taseme osas.

Milline füüsiline võimekus peab olema tippkohtunikul?
Tippkohtunikud peavad läbima füüsilised testid. Kui kohtunik neid ei läbi, siis ei saa ta mõnda aega kohtumisi teenindada ja peab ennast vormi viima. Seetõttu peab kohtunik jälgima oma treeningkava ja vajadusel seda muutma. Arvamus, et lihtsalt heas vormis jalgpallur teeb ära kohtunikele mõeldud testid, on vale. Kohtunikud treenivad spetsiaalselt just oma rolliks jalgpalliväljakul. Eestis treenivad tippkohtunikud lisaks individuaalsele kavale ka koos korra nädalas.

Millised vaimsed omadused tulevad tippkohtunikule kasuks?
Vaimselt peab loomulikult olema tugev. Seda on veidi raske sõnadesse panna, aga nii nagu juhtub see treenides oma keha, treenid sa kohtunikutegevusega aastast aastasse oma vaimseid omadusi ning muutud tugevamaks. Peamised märksõnad oleksid tasakaalukus ja mitte mõjutatavus.

Pinge on tugev ja seda üle maailma – jalgpall on tihtipeale keskne teemas ajakirjanduses, näeme seda palju televisioonis ning aina enam on teemaks kohtunikud. Seetõttu peab kohtunikke vaimselt tugevalt ette valmistama, mistõttu toimuvad ka erinevad selleteemalised koolitused – kuidas tulla pingega toime ning kuidas end mänguks õigele lainele seada.

Millised omadused on väljaku- ja abikohtunikel?
Väljakukohtunikul peab olema rohkem juhiomadusi ning isiksust. Tema viib läbi ka mängueelseid koosolekuid ja on brigaadi liider. Kokkuvõttes peab ta abikohtunikega sulanduma ning moodustama ühtse terviku.

Mis on aastatega enim muutunud?
Kui võrrelda sellega, mis oli 15 aastat tagasi, siis hakkas järjepanu täienema kohtunike inventar. Abikohtunike tavalised lipud asendusid lippudega, mis andsid otsusest märku peakohtunikule, lisandus peakomplekt, mille abil sai brigaad suhelda, nüüd on juures lisakohtunikud ja ka vaht. Samuti on täienenud koolitusprogrammid ja õppematerjalid. Elu on arenenud ning kindlasti lasub täna kohtunikel ka suurem pinge. Füüsilised nõudmised on läinud karmimaks ja sõel tihedamaks.

Millisel positsioonil on Eesti maailmas kohtunike tasemelt?
Kui vaadata kohtunike arvu Eestis ja mis mänge eestlased teenindanud on, siis võib öelda, et oleme küllaltki heal tasemel. Raske on end võrrelda tippudega, kus mõnest riigist on iganädalaselt brigaad Meistrite liiga mängul, aga arvan, et meie saavutus, kus iga-aastaselt käivad kohtunikud vilistamas Euroopa liiga alagrupimänge, on kiitust väärt.

Kuidas koolitatakse Eestis kohtunikke?
Kui rääkida tegevkohtunikest, siis saame lisaks füüsilistele testidele kokku ka täiendkoolitusteks. Aga enne täiendkoolitusi on vaja kohtunikud Eesti jalgpalli juurde tuua ning selle jaoks toimub meil iga-aastaselt kohtunike kool. Oleme Eesti jaotanud viieks regiooniks ning iga piirkonna koordinaator viib läbi ka algkursusi . Alustame veebruaris kohtunike kooliga Tallinnas, Põltsamaal, Pärnus, Rakveres ning olenevalt huvist veel Tartus või Otepääl ning ootame enda sekka alati uusi kohtunikke, kes on meie perre teretulnud.

Milliseid inimesi ootate kohtunike sekka?
Huviline peab olema vähemalt 15-aastane, elurõõmus ja aktiivsete eluviisidega mees või naine, kes tunneb spordist ja liikumisest rõõmu. Loomulikult on väike eelis neil, kes on ise jalgpalli mänginud, aga kogemuse puudumine ei osutu mingisuguseks takistuseks. Julgustan kindlasti kõiki tulema, sest tegu on ääretult hea hobiga, mis on nii füüsiliselt kui vaimselt ka arendav.

Mida koolitustel tehakse?
Käime koos seitse korda ja ühe sessiooni pikkus on kuni kolm tundi. Standardprogramm koosneb viiest teooriatunnist, praktikast ja eksamist. Tutvume jalgpallireeglitega, vaatame videoid Meistrite liiga ja MM-finaalturniiri kohtumistest, hindame olukordi ja proovime leida õigeid lahendusi.

Milline on n-ö tavaline kohtunik Eestis?
Kohtunikud on täpselt sama erinevad nagu mängijad ning inimesi leidub väga erinevatest eluvaldkondadest – õpetajad, firmajuhid, ettevõtjad, õpilased jpt. Koolitustel sulandume üheks ja oleme ühe asja eest väljas – kollektiiv on väga asjalik ja tore.

Toimetaja: Karl Mihkel Eller



Dopingu tarvitamises kahtlustatav venelane lahkus PyeongChangist

Allikad: OM-il medalile tulnud venelane andis positiivse dopinguproovi

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: