Asjaosaliste meenutused: 25 aasta eest peeti ajalooline mäng Sloveeniaga ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Täna veerand sajandi eest mängis taasiseseisvunud Eesti jalgpallikoondis esimese maavõistlusmängu. Vastaseks oli Sloveenia ja tulemuseks 1:1 viik.

Täna 25 aastat tagasi toimunud Eesti jalgpallikoondise esimene taasiseseisvumise järgne mäng Kadriorus Sloveeniaga toimus olukorras, kus veel 17 päeva kehtis maksevahendina vene rubla, Karol Metsa sündimiseni oli jäänud veidi vähem kui aasta ja Lilleküla staadioni valmimiseni üheksa aastat. Toonased soengud peegeldasid ajastu moodi.

"Meie jalgpall 90-ndate alguses oli ikkagi veel väga arenemisjärgus," tunnistas kaitsemängija Igor Prins. "Mängule lähenemine ja need taktikad ei olnud võib-olla päris see, aga usun, et tahtsime väga ja kõik püüdsime, andsime nii palju kui meil oskust antud oli. Seda püüdsime sinna mängu jätta."

Ja siis tuli mängu seitsmes minut, kus Aleksandr Puštov realiseeris karistuslöögi. "Muidugi oli mul natuke õnne," kommenteeris Puštov. "Kui läksin palli juurde ja panin selle paika, oli selge, millisesse nurka ja kuidas löön. Kuna olin läbi mõelnud, siis seetõttu ilmselt ka õnnestus. Aga ütlen korra veel, väike vedamine mul oli, kuid löök õnnestus piisavalt täpselt ja tugevasti ning pall oligi väravas."

Toonane peatreener Uno Piir: "Teadsime Sloveeniat, et peaks meie jõule vastama ja nii ta oli ka. Sellist rõkatust nagu pärast Puštovi väravat, ei olnud tükk aega sel staadionil kuulda. See ei olnud eriti oodata. Arvati siiski, et Sloveenia, Balkani riik - küllap ta ikka ära teeb ja kõvasti."

Sloveenia küll hiljem viigistas ja mängu lõppseisuks jäi 1:1, aga... täna 25 aastat tagasi toimunu oli üks märgilisemaid mänge Eesti jalgpalliloos.

"Esimest korda Eesti koondise särgi selgatõmbamine ja väljakule jooksmine oli kindlasti midagi erilist, mis ei kordu ühelgi mängijal teistkordselt," lausus samuti platsil käinud Martin Reim. "Jõudsime selle ära oodata ja oli privileeg seda meeskonda esindada."

Toimetaja: Siim Boikov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: