Eesti Jahtklubide Liit viib purjetamise koolidesse
Eesti purjetamise kongressil Tallinnas räägiti purjetamise mõjust majandusele ja purjetamisharidusest. Jahtklubide Liidul on 2000 liiget ja eesmärgiks on jõuda kümne aasta jooksul 10 000 liikmeni.
"3800 kilomeetri pikkuse rannajoonega riigis on palju kohti, kus purjesporti pole veel näha," ütles Kumus toimunud teise purjetamise kongressi avakõnes Eesti Jahklubide Liidu president Egon Elstein.
"Üks mõtteid ongi see, et kõikides veeäärsetes üldhariduskoolides võiks juba seda tutvust mere ja purjetamisega teha juba kehalise kasvatuse tundides," sõnas Elstein ETV spordisaatele. "Eelmisel sügisel sai selline asi teoks Kuressaares ning järgmisel nädalal kävitub samasugune projekt Pärnus Raeküla Gümnaasiumis."
Jätkub eelmisel suvel käivitatud pop-up merekool ehk viie päevased üle-Eestilised praktilised kursused, mille läbis mullu 900 noort. Projekt sai ka riigilt toetust selle ja järgmise suvetuurideks. "Meie eesmärk on, et viie-kuue aasta pärast võiks projekt lõppeda nii, et iga omavalitsus paneks ise veesõbra veekogu äärde tööle," lisas Elstein.
Kuulati Taani ja Rootsi kogemusi purjeõppe mudelitest. "Tähtis on üle võtta vaid see, mis sobib just Eestile" rõhutas sakslannast Rahvusvahelise Purjespordi Liidu asepresident Nadine Stegenwalner. "Tean näiteks USA-s väga head programmi, kus purjetamine on seotud osade koolitundidega," lausus Stegenwalner. "Nad õpivad matemaatikat, bioloogiat ja füüsikat näidete abil, mis toimub paadis."
Eestlased on erinevates vanuseklassides võitnud tiitlivõistlustel 89 medalit purjetamises ja 149 medalit jääpurjetamises.
Toimetaja: Ivo Dobkevitsch