Kauri Kõiv usub, et on MK-sarjas võimeline esikuuikusse sõitma
Eesti edukaimaks laskesuusatajaks oli tänavu Kauri Kõiv, kelle parimaks tulemuseks MK-sarjas jäi hooaja avaetapil Östersundis 20 km individuaaldistantsil saavutatud 21. koht.
"Parim tähendab seda, et ma peaksin väga hea olema, kuid tulemusi vaadates taset välja ei paista," ütles Kõiv ERR-ile ning tõi välja ebaedu põhjuseid. "Laskeprotsent on langenud ja sellega kannatavad ka tulemused. Kui saaksin üle 80-protsendilise tabavuse tagasi, oleks mul MK-punkte rohkem. Samuti on reservi suusas. Maailmas on keskmine tase on nii palju tõusnud, et minutilise kaotusega kümnel kilomeetril jääd 60. koha kanti."
Hochefilzenis toimunud maailmameistrivõistlustel sai Kõiv sprindis vaatamata kukkumisele 29. koha. "Tugevad ei kuku, aga selle võib siiski ebaõnne alla liigitada," lausus Kõiv. "Sprint on oluline jälitussõidu vaatenurgast ning paarimehelises pundis sõites võib ringiga seitse kuni kümme sekundit võita, mis on küllaltki arvestatav number."
Vaatamata ebaedule ei kavatse Kõiv treeningprotsessis suuri muudatusi teha. "Midagi pole vaja drastiliselt muuta," tõdes ta. "Laskmise poole pealt tuleb vanade liistude juurde tagasi tulla ning olen kindel, et ka sõidukiirus kasvab. Endasse tuleb uskuda, sest vastasel juhul on ennast väga raske müüa. Kui usud, et oled võimeline esikahekümnesse jõudma ja see kohe ei õnnestu, siis tuleb teha analüüs ja järeldused ning edasi minna."
Kõivu senine parim tulemuse pärineb hooajast 2013/2014, kui ta oli Oberhofis sprindis kuues. "Tol päeval ma mingit erilist sõitu ei teinud," meenutas Kõiv. "Ka laskmine oli nii ja naa. Tol päeval aga sellest piisas, et esikuuikusse jõuda. Usun, et sellise tulemuseni võiksin ma uuesti küündida."
Kõiv ei taha raha tähtsust spordis üle hinnata. "Rahapakkidega märke alla ei viska ja kiiremini ei sõida," illustreeris ta. "Tähtis on luua korralik treeningsüsteem ning ka väiksed hooldemeeskonnad võivad õnnestuda. Seega kõik pole rahas kinni."
Laskesuusatamine saab Eestis üha rohkem tähelepanu ning Kõiv usub, et koondis on võimeline enamaks. "Kui probleemid seljatada, siis võiksime teatevõistluses jõuda kümne parema hulka ning kõik kolm meest on suutelised ka jälitussõitu pääsema," ennustas Kõiv ning tõi välja tähelepanuga kaasnevad nüansid. "Kuna murdmaasuusatamine pole enam pildis, siis on meile rohkem tähelepanu jagunud. Mingil määral on nii hea, sest see sunnib rohkem pingutama."
Toimetaja: Ivo Dobkevitsch