Sulev Kõks: Eesti sport elab pohmellis ja peab ajusid liigutama
Et Eesti sportlastel oleks võimalik kõrgete kohtade eest võidelda peab teaduse ja spordi koostöö muutuma rutiinseks ja selleks on vaja leida kiirelt vahendeid. Sellisele järeldusele jõuti Tartus toimus Eesti Olümpiaakadeemia eestvedamisel toimunud olümpiamängude järgsel arutelukonverentsil.
Eesti sport elab vanade meetoditega saavutatud edujärgses pohmellis ja sellest üle saamiseks peaks rohkem ajusid liigutama, nentis professor Sulev Kõks. Ta kinnitas, et teadlased on täna selgelt valmis näiteks kuni 200 tipule koostama geneetilise profiili, mis näitab ära sportlase võimed, vigastusriskid, spordiala valiku õigsuse. Uuringud ütlevad, et 66% spordivõimekusest on pärilik ehk täna pole enam mõtet pimesi aega ja raha kulutades helesinist unistust püüdmiseks. "Geneetilise profiili määramine aitaks kaasa just treeningprotsessi, rahade planeerimisele ja muudaks kogu arengu ennustatavaks," sõnas Kõks ETV-le.
Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaaan Priit Kaasik kinnitas, et nii alaliitude kui ülikooli poolne huvi on ammune, kuid õiget koostööd pole, sest lahendamata on peamine küsimus, kust tuleks uuringuteks raha? "Meil on olemas head sportlased ja heal tasemel sporditeadus ja mõlemal poolel on selge arusaam selle vajalikkusest ning teaduspoolel selge, kuidas sportlast teenida, kuid mõlemal poolel puuduvad vahendid," ütles Kaasik.
Nii jääbki parim tulemus saavutamata. Üks Sotsi olümpial põrunutest, suusaprinter Peeter Kümmel kinnitas, et sportlaste tahe teadlastega koostööd teha on olemas ja nad ootavad väga olümpiakomiteelt abi. Neinar Seli sõnul saabub lahendus, kui osapoolte ühine pöördumine jõuab ministeeriumitesse, kust peaks tulema vajalik raha. "Haridusministeeriumilt leida kõrgkkoolidele lisavahendeid, et nende teadlasi saaksime rakendada," sõnas olümpiakomitee president Seli. "Kultuuriministeeriumilt jälle tippsportlaste ja treenerite taseme ja täiendamise jaoks."
Suusahüppaja Kaarel Nurmsalu isa Toomas ütles, et nemad ootavad EOK-lt sõnumit, mida tõenäoliselt tahavad kuulda kõik pikas perspektiivis tiitlivõistluste medalivõidu sihikule võtnud sportlased. "Kas me oleme siis prioriteetsed sportlased? Kas te usute meisse? Praegu on see aeg, kus olla meie tegemiste suhtes kriitiline. Öelda ära: ei, sa võid ju ilusat juttu rääkida, aga pead aru saama, et sa ei jõua olümpial medalini. Meie kui kõrgem juhtiv organ Eesti spordis arvame nii. Või vastupidi."
Laskesuusatajad astuvad sammu edasi, kui teistega võrdväärseks muutub suusapark ning välisspetsialisti abil parandakse laskmistäpsust, mis hetkel ei kannata kriitikat, nentis Roland Lessing, kes oli äärmiselt pettunud, et tema nimi avaldati nüüd Eesti Päevalehes dopinguarst Vitali Bernatski pikas nimekirjas. "Et ma olen sinna halba nimekirja sattunud, on minu jaoks meelevaldne. Meelevaldselt on mind sinna rühma lisatud. Spordis ei ole sirgeid teid, see rühm justkui oleks kasutanud mingit sirget teed. Spordis pole sirget teed, vaid ränk töö ja mina olen seda ränka tööd teinud, ja täna täna võin täiesti ausalt tunnistada, et olen täiesti süütu."
Neinar Seli sõnul ootab olümpiakomitee Bernatski väidete uurimiseks Eesti Antidopingu juurde loodud komisjonilt kõikide musta nimekirja sattunud sportlaste kohta käivat raportit, et teha siis järgmised sammud. "Kui on õigus ja tulevad faktid mõlemale poole taha, ükskõik kummale poole taha, siis sellele vastavalt reageerin. Täna on kurb tõsiasi, et selline asi on olemas, pead liiva alla ei tohi peita ja vaatame, mis sealt komisjonist ja uurimisest siis välja tuleb."
Toimetaja: Siim Boikov