Eesti geeniuurijate töö tulemusel on inimese nii 24000-st geenist sportlike võimete testis kuus geeni, mis annab võimaluse näidata geneetilisi eeldusi teatud spordialadele. Kas siis vastupidavus või kiirus-jõu aladele. Apteegist saab testi osta, vastused saab kahe nädala jooksul - test annab igale geenile tugevuse määra kolmel tasemel.

Kas juba 2-3 aastastel see test võiks anda juba tulemusi valikul? "Kindlasti mitte. Ma arvan, et see optimaalne iga oleneb spordialast - tennisemängijatel ja võib-olla ujujatel ka kuskil 10-aastaselt, teistel hiljem," sõnas spordifüsioloog Tõnis Matsin. "Ta ikkagi annab pildi eeldustest vastupidavussuunaga spordialade harrastamiseks või kiirus- ja jõu suunaga spordialade harrastamiseks. Alati on see vahekord spordialadel omapärane ja erinev."

Muidugi võib testi kaasata rohkemgi geene - eks see teeb testi kallimaks, aga rakenduslikke eesmärke silmas pidades on praegune ilmselt optimaalne. "Praeguse seisuga, kui on juba mitusada inimest seda testi läbi teinud, näitab analüüs, et väga hästi peegeldab sportlaste sellist... ka treenerite silmaga nähtud eeldusi. Tihti annab võimalusi ka korrigeerida treeningsüsteeme."

Ka tippsportlaste jaoks annab see test vajalikku infot - testi läbi teinud, jäi üht-teist hingele kripeldama ka olümpia- ja MM medalimehel Jaak Mael. "Kui kogu karjääri jooksul oli üheks suureks eesmärgiks sõita üks väga hea, kõrgel tasemel maraton, siis paraku need tulemused ei rahuldanud tihti ei mind ega poolehoidjaid. Peale testi tegemist sain üsna hea ja loogilise seletuse sellele asjale."

"Maratonidel ja pikematel distantsidel on väga oluline rasvainevahetus. Seda toetav geen minu puhul domineeriv ei olnud ehk rasvainevahetus ei ole kõige parem. Sealt see minu jaoks üsna loogilise lahenduse sai. Teistpidi pakuti välja ka lahendus, et pikematel treeningutel ja maratonidel oleks tegelikult võistluse varajases faasis hakata rohkem kiiresti imenduvaid süsivesikuid tarbima, mis oleks võib-olla aidanud rasket hetke edasi lükata ja mõnel korral ka ennetada."

Kokkuvõtteks - muidugi pole ühelgi geenil küljes olümpiavõitja märki. Seda ei näita mitte ükski test. See kirjeldab vaid kaasasündinud eeldusi olla edukas. Eelduste realiseerimine sõltub aga juba inimesest endast.