Kaks korda päevas toimusid rasked kolme tunnisid treeningud, mille eel ja järel läksid konkurendid puhkama, Alusalu võttis aga ette kooliõpikud või osales veebikaamera vahendusel Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tundides.

"Ta eelmisel aastal pool aastat võttis tunde üldse Skype'i teel. See on minu arust temast väga vapper ja siis ma olin üksinda," ütles Alusalu pinginaaber Miina Pruuli ETV-le "Teda näeb ikka harva, aga see aasta proovib eksamite pärast rohkem koolis olla. Ta on usin õppija ja kui ta õpib, siis keskendub ja lülitab mõtted välja. Ta kõrval on väga hea istuda."

"Ta on omandanud väga hea iseseisva töö võime," kiitis bioloogiaõpetaja Aire Narits. "Ta on õppinud terve eelmise aasta valdavalt iseseisvalt. Nii, et käis ainult üksikud korrad koolis ja tegi ära kõik oma tööd suurepäraselt."

"Ma ise ei uskunud, et nii hästi võib välja kukkuda," tunnistas Alusalu, kes pole isegi välistanud medaliga lõpetamise. Tõsi, eesti keele tõttu on kulla asemel oodata pigem hõbedast autasu.

"Tahan järgmine aasta jälle Inzellisse minna. Ma loodan, et see on võimalik. Nüüd on lihtsalt vaja vahendeid leida," jätkas ta. "Hooaja alguses jäin kindlasti väga rahule. Hooaja keskel ja lõpupoole segasid haigused, aga sellest hoolimata sain mass-stardis MK-etappide kokkuvõttes kolmanda koha, mis on kindlasti mu kõige parem tulemus."

Põhidistantsil 3000 meetris viis ta Eesti rekordi 4.29,56 peale.Täiskasvanute MK-normist jäi puudu vaid 1,5 sekundit  ja olümpianormist 14 sekundit. Koolisööklas kartuli, hakklihakastme ja banaaniga energiat taastava kiiruisutaja jaoks on juunioride võistlused nüüd seljataga. Kui tal õnnestub jätkata treeninguid Inzelli ovaalil, siis püsib elusa ja reaalsena ka unistus 2018. aasta olümpiast.

"Kui peaaegu samade koormustega jätkata, siis juba see annab tulemuse. Sellepärast, et neid on vaja lihtsalt pikaajaliselt teha ja harjuda ja tehnikat õppida. Eestis lihtsalt on väga keeruline seda (tehnikat) õppida."

Suve hakuni Alusalu jääle ei pääse, teeb jooksu ja rattatrenne ning ootab viimast koolikella.