Olümpiaootuses ajaloo prügikasti kadunud olümpiaaladest ({{commentsTotal}})

Kas tulevased olümpiavõitjad? Vähemalt mitte sellel alal.
Kas tulevased olümpiavõitjad? Vähemalt mitte sellel alal. Autor/allikas: Peeter Langovits/Scanpix

Olümpiaootuse kommentaaris vaadeldi alasid, mis on olümpiakavast aja jooksul kadunud. Mälumängu seekordne auhinnavõitja oli Rene Uustalu.

Merili Luuk: alad, mida olümpiakavas enam pole

Kujutage ette, et olete perspektiivikas köievedaja. Teil on taskus kaks olümpiakulda. Ning valmistute oma kolmandaks olümpiaks. Siis tuleb ootamatult teade, et teie armastatud ala pole enam olümpiakavas. Võtab seest külmaks? Nii on juhtunud paljude alade sportlastega.

Kaasaegsetel olümpiamängudel on katsetatud eri võistlusaladega. Paremad publikumagnetid on jäänud, aga nii mõnedki populaarsed alad on ebatulemuslikkuse pärast kõrvale jäetud. Nii jäeti väheste harrastajate tõttu 1900. aastal Pariisis kõrvale kroket ning kriket. Kriketis oleks tänapäeval esirinnas küll India, aga vaatamata nende pingutustele ala taas olümpiakavva tuua, on nende ettepanekud ROK-i poolt tagasi lükatud.

Veel üks kõrvaldatud ala on näiteks Inglismaa kuningapere suur lemmikharrastus polo, kus kaks ratsameeskonda püüavad pikkade vasarataoliste keppide abil palli teineteise väravasse lüüa.

Viimati oli polo kavas 1936. aastal Berliinis. Loomulikult saab hakkama ka ilma hobusteta, kuid siis on selle ala nimi Lacrosse. Jalatsitootjaga sama nime kandev pallimäng on eestikeelsena kahvpall ning selle eesmärk on pikavarrelise kepiga vastasele meelehärmi põhjustada. Prantsusmaal 14. sajandil loodud mäng oli ametlikult olümpiamängude kavas 1908.aastal, hiljem on see olnud näidisala.

Samuti on olümpiakavas olnud alasid, mis tänases pildis meie silme all hoopis teise nime või kuju on võtnud. 1908.aasta Londoni olümpiamängudel oli kavas kõige esimene tenniseliik - Jeu de Paume, kuninglik tennis, mida mängiti katuse all. Selle sõsar - longue paume - oli demonstratsioonala 1900. aastal. Päris tennist hakati olümpiamängudel mängima 1924. aasta Pariisi olümpial.

Londoni olümpiamängudel pole enam kavas pesapalli ja softballi. Nende elimineerimine puudutas 16 tiimi ja 300 atleeti üle maailma ning mõlema ala esindajad tahavad naasta hiljemalt 2020. aastaks. Ometi pole kumbki ala kunagi olnud stabiilne olümpiaperre kuuluja. Pesapall kaasati ametlikku kavva alles 1992. aastal Barcelonas, softball neli aastat hiljem Atlantas. Kahel alal on väga suur kokkupuutekoht. Mõlema eelkäija oli aga pelota: baskide rahvuslik spordiala on praegu tuntud kui jai-alai, mis meenutab pika lapatsiga palli löömist ja selle püüdmist.

Olümpiamängud peavad kaasas käima ühiskonna ja maailma arenguga. Niiviisi tundub praegu ajalise distantsi tagant jälgides köievedu täiesti totter, jabur, naljakas. Aga kui me püüame end praegu distantseerida Eestis valitsevatest dogmadest, siis tundub veel totram ja jaburam mõte, et olümpiakuld võidetakse lapiku ja lesta meenutava kolaka loopimisega.

Auhinnamäng:
Koostöös EOK ja Eesti Spordimuuseumiga kestab Vikerraadio Spordipühapäeva saadetes kuni Londoni olümpiamängude alguseni igal nädalal auhinnamäng, kus Eesti Spordimuuseumi direktor Daimar Lell küsib kuulajatelt olümpiateemalise küsimuse.

1. juuli küsimus:
Täna küsime ühte noorelt surnud Eesti olümpialast, tiitlivõistluste medalimeest, kelle nime teadsid kunagi ilmselt kõik eestlased. Tõele au andes tuleb öelda, et nimi oli tegelikult tuntud küsitavast 12 aastat noorema nimekaimu tõttu. Nimetage see sportlane või siis ka tema nimekaim.

Vastus: Gustav Ernesaks

Auhinnavõitja on Rene Uustalu.

8. juuli küsimus:
Mille erilisega on olümpialukku end jäädvustanud ungarlane Pál Szekeres?

Vastused saab saata hiljemalt neljapäeva, 12. juuli jooksul meiliaadressile raadiosport@err.ee. Võitja loositakse 15. juuli Spordipühapäeva saates.

Mälumängu üldseis:

10 õiget vastust: Pille Hallop, Jaak Valdre, Rein Laumets

9 õiget vastust: Mart Vellama, Lembit Laumets, Harras Madar

8 õiget vastust: Tauno Siim

7 õiget vastust: Mati Seppel, Rutt Elb, Riho Kask, Kaspar Koolman, Jaan Tiitsaar

Toimetaja: Taavi Libe



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: