1995/96 Chicago Bulls = 2011/12 Oklahoma City Thunder? ({{commentsTotal}})

1995/96 Chicago Bulls
1995/96 Chicago Bulls Autor/allikas: Internet

NBA hooajal 1995/96 meistriks tulnud Chicago Bullsi meeskonda peetakse läbi aegade korvpallis ehk kõige täiuslikumaks koosluseks, mis ühte klubisärki kandnud. Bulls püstitas tol hooajal kehtivad NBA rekordid esmalt põhihooaja võitude-kaotuste arvestuses (72-10) ja seejärel meistriks tulles ka kogu hooaja arvestuses (87-13). Üritame tuua selle supertiimi tänapäeva ja võrrelda toonast Bullsi praegu NBA play-offides ilma tegeva Oklahoma City Thunderi rivistusega. Kas need kaks tiimi kannatavad võrdlust ainult tõsimeelse fänni unenägudes või on ühised jooni rohkem kui arvatagi oskaks?

Superstaar

Planeedi parimaks korvpalluriks peetud Michael Jordan oli eelmisel aastal tulnud meeskonda tagasi ning oli taas oma võimete tipul. Jordan valiti MVP-ks ning võitis skoorikuninga tiitli, visates põhihooajal keskmiselt 30,4 punkti.

Oklahoma City Thunderil on vastu panna veel alles 23-aastane Kevin Durant, kes noorusest hoolimata on juba kolmel aastal võitnud NBA skoorikuninga tiitli. Tänavusel MVP hääletusel jäi noormees alla vaid LeBron Jamesile.

Duranti ja Jordanit on veel kaugelt liiga vara omavahel võrrelda, sest ühel mehel on veel rohkem kui 10 aastat NBA-karjääri ees, kuid Thunderil on oma megastaar, kes on võimeline olema igas kohtumises platsi parim mängija.



Kus on Batman seal on ka Robin

Jordan oli küll suurepärane mängija ja persoon, kuid kui mitu tiitlit oleks ta võitnud ilma peamise abimehe Scottie Pippenita? Pippen, keda peetakse läbi aegade üheks mitmekülgseimaks mängijaks, oli ühtmoodi edukas nii kaitses kui rünnakul ning tema isetu mängustiil sobis ideaalselt Jordani kõrvale.

Thunderi teine staar on samuti alles 23-aastane mängujuht Russell Westbrook. Kuigi meest on kritiseeritud selle eest, et ta tahab mängujuhi positsioonilt liialt skoori teha, siis see ongi just tema tugevus, mida Thunder tahab ära kasutada, et Durantile jääks väljakul tegutsemiseks rohkem ruumi.

Pippen ja Westbrook on küll erinevate positsioonide mängijad, kuid mõlemaid peetakse oma positsioonil väga headeks kaitsemängijateks ning mõlema mehe füüsilised võimed on meeletud.



Veidrikust kaitsespets

Bullsi kolmas nurgakivi oli kahtlemata lauapallide kuningas ja kaitsespetsialist Dennis Rodman, kes on paljuski ajalukku läinud oma veidruste poolest nii korvpalliväljakul kui väljaspool. Kõigest hoolimata oli mees koguni seitsmel aastal järjest NBA parim lauavõitleja ning üks hinnatumaid kaitsemängijaid.

Thunderil on vastu panna suur äär Serge Ibaka, kelle ainus veidrus seisneb tema naljakas Kongo päritolu aksendis. Ibaka blokeeris tänavu põhihooajal keskmiselt koguni 3,6 vastaste viset ning saavutas aasta parima kaitsemängija valimisel teise koha hääled.

Rodman ja Ibaka on peale vaadates erinevad, kuid sisult liigagi sarnased mängumehed. Mõlemad on nõus keskenduma täielikult kaitsemängule ja unustama enda visatud punktid, kui see aitab meeskonda edasi.



Vahetusmees

Bullsi "Vahetusmees" oli legendaarne horvaat Toni Kukoc, kes tol 1995/96 aastal oli klubi resultatiivsuselt kolmas mängija ning valiti hooaja parimaks vahetusmängijaks.

Siin on legendaarse Bullsi ja Thunderi sarnasus äärmiselt tugev, sest OKC toob pingilt platsile tagamees James Hardeni, kes samuti tänavu valiti aasta parimaks vahetusmeheks.

Nii Kukoc kui Harden võiks omas ajas mängida peaaegu iga teise NBA klubi algrivistuses, kuid mõlemad mehed on suutnud ideaalselt täita oma rolli, andes sellega oma koduklubile täiendava käigu juurde.



Omamoodi tsenter

Bullsi korvialust mehitas kergelt ebasportliku välimusega austraallasest keskmängija Luc Longley, kelle kõige silmapaistvam omadus oli see, et ta millegi erilisega silma ei paistnud. See aga tähendas,et mees ei jäänud ühegi elemendiga ka hätta ning tegi oma tööd nagu üks tõeline rollimängija seda tegema peab.

Thunderi tsentris on veel noor aga samas juba kogenud Kendrick Perkins, kes oleks peamine pretendent auhinnale NBA parim mängija ilma pallita olukordades. Perkinsi leib on füüsiline kaitsemäng ning võimsad katted rünnakul. Samas on mehe tegutsemist palliga silmal veidi valus vaadata.

Longley ja Perkins on mängijatüübilt küll väga erinevad keskmängijad, kuid mõlemad täidavad suures koosluses ideaalselt oma rolli.



Snaiper

Kes ei mäletaks Bullsi "blondi poisi" Steve Kerri valusaid kolmeseid, kui need järjest puhtalt läbi korvivõrgu sahisesid? Kui keegi üldse oskas kaare tagant visata, siis oli see just Kerr.

Thunderil on pingilt sekkumas endine kolmepunktiviske võistluse võitja Daequan Cook, kelle ainus ülesanne palli saades on see kohe korvi poole teele läkitada.

Kerr kogus karjääri lõpuks küll palju tuntust, kuid veel 1995/96 hooajal olid mehe statistilised näitajad vaid kergelt paremad Cooki omadest. Samas, Kerr suutis tol hooajal kolmeseid tabada koguni 51,5% täpsusega.

Veteranist mängujuht

Bullsil oli positsiooniliselt mängujuhina kirjas selleks ajaks oma kümnendat NBA hooaega mängiv Ron Harper, kes oma kahes esimeses tiimis oli olnud peamine rünnakute lõpetaja, kuid Bullsis astus tiitlite nimel tahaplaanile.

Thunderil tuleb veteran pingilt, kui Los Angeles Lakersist lahti lastud mängujuht Derek Fisher toodi meeskonda just selle mõttega, et lisada noorte meeste kõrvale kogemusi.

Kindlad rollimängijad ja vahetusmehed

Kes mäletab aastaid 1995/96, siis Bullsi superhooajal oli oma osa täita ka sellistel meestel nagu Bill Wennington, Randy Brown, Jud Buechler, Jason Caffey ja Dickey Simpkins.

Thunderil on oma tähtsat rolli, mis tavavaatajale tihti isegi mõistmatuks jääb, etendamas kaitsespets Thabo Sefolosha, Nick Collison ja Nazr Mohammed.



Legendaarne treener

Bullsi kogu seda komplekti hoidis koos nüüdseks legendaarseks saanud Phil Jackson, kellel kokku treenerina ette näidata 11 meistrisõrmust.

Thunderil on vastu panna.....

Thunderi peatreener Scott Brooks on legendaarsusest veel väga kaugel. Roheline veel nii vanuselt (46) kui ka kogemuselt (peatreenerina 4. hooaeg NBA-s) peab Brooks ennast veel tõestama.

* Mäletan ennast esmakordselt teadlikult NBA-d jälgimas just hooajast 1995/96, kus minu lemmikklubiks oli Seattle Supersonics, kes finaalseerias tollele samale Bullsile 2:4 alla jäi. Sellest ajast alates on jäänud 1995/96 Bulls mulle hinge kui võitmatu korvpallimeeskonna etalon. Thunder pole veel midagi võitnud ning on kaugel toonase Chicago meeskonna võimekusest, kuid tükid on minu arvates justkui paigas. Või ma eksin?



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: