Sportlasena kümnevõistlust harrastanud ja kaks korda (1969, 1972) Eesti meistriks kroonitud ja korra NSV Liidu meistrivõistlustel kuuendaks (1970) tulnud Meitern on Eesti artroskoopilise kirurgia pioneer.

1978. aastal arstina Tartu Ülikooli lõpetanud Meitern pühendus spordimeditsiinile ja sooritas 1990. aastal Eesti esimese artroskoopilise operatsiooni. 1997. aastal asutas ta ka Eesti esimese eraspordikliiniku.

Tähtpäeva puhul meenutas doktori teeneid noorem kolleeg Madis Rahu, kelle sõnul otsis Meitern alati midagi uut ja innovatiivset. "Et sportlast valutumalt ja kiiremine sporti tagasi tuua," põhjendas ta.

"Nii leidiski ta 1990. aastal tänu oma Soome kolleegidele tee artroskoopia imelisse maailma. Muretses endale artroskoopia instrumendid ja alustas Viimsi haiglas."

"Artroskoopia oli sellel ajal innovatiine operatsioonitehnika põlvekirurgias, mida nimetati ka "lukuaugu" kirurgiaks ehk kui enne lõigati põlv lõhki ja sa nägid põlvest ainult väikest osa, siis nüüd vastupidi: tehes põlve väikese augu, nägid ja said ravida kogu põlveliigest."

Rahu lisas, et tänu Meiterni õpetustele kasvasid üles paljud tänased artroskoopiaspetsialistid. "Vähe sellest, jäädes ise rohkem põlveliigesekirurgiks, kutsus ta Eestisse Soome erinevate liigeste artroskoopia tippspetsialistid. Tänu Kaidu tutvustele said tema Eesti kolleegid õppida erinevate liigeste artroskoopilisi operatioone oma ala tippudelt."

Meitern sooritas aastas keskmiselt lausa 400-500 artroskoopiat. "Täna pole Eestis palju arste, kes suudaks selliseid operatsioone nii palju aastas teha. Tehke järgi," kiitis doktor Rahu.

"Kaidu on ikka öelnud, et oma ala tippspetsialist peab kirjutama. Tema tennisevigastuse raamat on paljudel tennisega tegelevatel sportlastel põhjalikult läbi töötatud. Palju õnne juubeli puhul ja sujuvat kulgemist pensioniradadel!"

2015. aastal avaldas Meitern ka elulooraamatu "Ühe maapoisi lugu".

2021. aastal määrati talle kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia.