MM-il osales 13 eestlast, kes võistlesid edukalt nii professionaalide, amatööride kui ka veteranide klassides. Veteranide arvestuses platseerus Eesti koondis viiendale kohale.

Ainsana professionaalide võistlusklassis osalenud Andres Metjer saavutas kehakaalus kuni 85 kg kaks hõbemedalit. Täiskasvanute amatöörklassis tõid Karmel Teder, Edvard Lall ja Tanel Kurisoo seitse kuldmedalit, ühe hõbeda ja ühe pronksi.

Sangpommispordi liidu sõnul on kõigil nimetatud sportlastel ambitsioon liikuda järgmistel suurvõistlustel profiklassi ning proovida kätt 8 kg raskema sangpommiga.

Veteranide klassis võistles üheksa sportlast, kes teenisid kokku 21 medalit, sealhulgas 11 kulda. Silmapaistva tulemusega esines Valdi Killing, kes saavutas vanuseklassis 65-69 16 kg sangpommiga 10 minuti rebimises 240 kordust ning 12 minuti military snatch'is 301 kordust.

Kuigi sangpommispordis on sageli nii, et tugevam võistleja näitab oma üleolekut juba esimese paari minutiga, siis kujunesid tänavused maailmameistrivõistlused erandlikult pingeliseks. Mitmes võistlusklassis püsis korduste vahe kahe või isegi kolme sportlase vahel kogu 10 või 12 minuti vältel sedavõrd väike, et lõplik paremusjärjestus selgus alles viimasel hetkel. Ka Eesti sportlased osalesid mitmetes haaravates duellides, mille tulemused kujunesid kord ühele, kord teisele poole. Kahe tasavägise täispika duelli mõlemad võitnud Endel Taro (M60–64) teenis tasuks kuld- ja hõbemedali.

Järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad tuleva aasta sügisel Lätis. Enne seda keskenduvad Eesti sportlased kodustele Eesti meistrivõistlustele, mis toimuvad novembri alguses.

Sangpommispordi maailmameistrivõistlused hõlmavad erinevaid üksikalasid, kus võisteldakse sangpommi raskustega vahemikus 8-32 kg. Lisaks peetakse individuaalselt kahe- ja kolmevõistluse arvestust ning võisteldakse teatevõistlustel. Võistkondlikku tulemust arvestatakse individuaalsetel- ja teatevõistlustel saadud kohapunktide põhjal.