"Tallinnas on väga suur jäädefitsiit," tunnistab Tallinna Spordikeskuse juhataja Tarvi Pürn intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammile. "Meil jääspordis ehk peaasjalikult iluuisutamise ja hokiga tegeleb kuskil 2000 last ja noort."

"Lisaks veel täiskasvanud, aga lapsed ja noored on need, kes kõige suurema osa päevast jäähallides ära katavad. Meil on ainult kaks jäähalli: Haaberstis ja Tondirabas. Kui võrdleme neid numbreid, siis Haaberstis käib neid umbes 600 ja peale. Kõik ülejäänud Tondirabas."

"Kui umbes 1200 last käib sellises jäähallis, kaks korda rohkem kui Haaberstis - seal on küll üks jääväljak rohkem -, siis ilmselgelt on täna seal treenitavaid oluliselt rohkem kui maja suudab vastu võtta," võtab Pürn kokku.

"Sealt hakkavad ka kõik probleemid pihta. Kui on üritus, on jääd puudu. Kui on treeningud, siis on riietusruumide puudus päris suur. Kui neid numbreid vaadata, siis on täiesti selge, et probleemid tekivad. Pikas jooksus ainuke mõistlik lahendus on, et ehitame jäähalli või paar juurde, et seda defitsiiti maha võtta."

Pürni sõnul on loogiline järgmine samm hea plaani koostamine. "Meil on sihikul kaks võimalust. Nagu teame, siis Lasnamäel on ka kiiruisuring - Härma staadionil. Kui see staadion kinni ehitada, siis ringi keskele mahub kaks jääväljakut juurde. See on meie nägemuses kõige kiirem lahendus, kuidas jäädefitsiiti Tallinnas muuta."

"Teine on see, et tegemist on olemas ka erasektori huvi. Ka Haabersti hall on erasektori poolt finantseeritud ja seal on keerukus lihtsalt selles, et sobivat suurt maa-ala Tallinnas on päris keeruline leida. Kui leida, siis muidugi on ka igasugused planeeringute, projekteerimiste ja kõik muud faasid. See on meie arvates veidi pikem ajaline jooks, aga erasektori huvi spordirajatiste rajamisele tuleks kaasa aidata."

Kindlasti saab sportlastele jääaega juurde, kui Tondiraba ei võõrustaks teist laadi sündmuseid, näiteks estraadikontserte. Samas on see kahe otsaga asi, sest erinevad sündmused võimaldavad tohutult enam tulu, mille abil taristut korras hoida.

"Sündmustega on võimalik vähemalt kolm korda rohkem majal teenida tulu. Ja see tulu ei lähe kuskile linnakassasse või suvalisse kohta, vaid selle tulu eest hoitaksegi maja korras," põhjendab Pürn. "Siin oli ka selles samas artiklis [probleemist kirjutas esmaspäeval Delfi] räägitud remondivajadusest. Remondivajadused tõepoolest tekivad."

"Seal on erinevaid lahendusi, aga pidevaid väiksemaid või suuremaid remonte tegelikult majas tehakse. Hiljuti pidi parandama külmutussüsteemi vigu, mis varasemalt olid sisse ehitatud. See puudutab seda, et kui ühes hallis temperatuur tõuseb või langeb, siis muudab ka teise halli temperatuuri ja nii see kindlasti olla ei tohiks. Kõik remondid on päris kulukad. See maht seal majas on päris suur."

Nii finantsseisu arvestades on sündmuste korraldamine treeningute arvelt loogiline. "Aga ma olen põhjendanud seda niimoodi, et 5000 kohaga areeni ei ehitata kindlasti treeningfunktsiooniks. Tegelikult oli ta algusest peale mõeldud selleks, et ta teenindab sündmusi. Jah, meie vaatest oleks esimene prioriteet kindlasti spordisündmused, erinevad."

Pürni sõnul oli Tondiraba hall just sellisena alguses mõeldud. "See on ka linnaelanike huvides, et üks selline 5000 kohaga saal pakuks väga erinevaid spordi- või kultuurisündmusi. Lihtsalt jäädefitsiit on viinud selleni, et peaasjalikult on ta täna kasutuses treeningsaalina."

"Aga hoida treeningsaali 5000 kohaga on ilmselgelt natuke üle dimensioneeritud," ütles ta. "Seepärast ongi kõige parem lahendus see, kui jääpinda Tallinnas tekib juurde ja tegelikult saaks toimuda ka suured spordi- ja kultuurisündmused."