Intervjuus L'Équipe'ile oli Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) president Kirsty Coventry ettevaatlik. "Me pole lõplikku otsust teinud, kuid eeldan, et langetame tõenäoliselt sarnase otsuse nagu Pariisi puhul."

2024. aasta Pariisi mängudel lubati 15 venelasel ja 17 valgevenelasel võistelda neutraalsete sportlastena. Osalemise tingimuseks oli sportlik kvalifikatsioon, kinnitus, et nad ei toeta aktiivselt Ukraina sõda ning neil ei ole sidemeid Venemaa või Valgevene sõjaväeorganisatsioonidega.

Coventry on seda seisukohta korduvalt kaitsnud, öeldes The New York Timesile, et "see, mida me Pariisis nägime, oli minu arvates väga õiglane," rõhutades, et ROK-i kohustus on "tagada, et kõik sportlased saaksid võistlusel osaleda".

Olukorra teeb veelgi keerulisemaks rahvusvaheliste alaliitude seisukoht. Rahvusvaheline Suusaliit, mis haldab enam kui poolt taliolümpiaaladest, keelab endiselt Venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda. Sama seisukoht on ka laskesuusatamises ja kelgutamises. Iluuisutamises pole aga sama teed mindud.

Endine ROK-i strateeg Terrence Burns sõnas, et Venemaa pole võtnud vastutust. "See jätab ROK-i raskesse, kuid hallatavasse olukorda. Kui Venemaa soovib taasühineda, peab ta näitama oma valmisolekut muutusteks."

Samas rõhutas Burns Venemaa kaalu olümpialiikumises. "Olümpiamängud vajavad mängudel Venemaad, just nagu nad vajavad Ameerika Ühendriike või Hiinat."

Lõplikku otsust oodatakse enne aasta lõppu pärast kahte Rahvusvahelise Olümpiakomitee täitevkomitee olulist kohtumist.