Eesti koondisesse kuuluvad kergejõustiklased Delisa Filippov, Oskar Kobin, Remy Märtson ja Peeter Brifk ning ujujad Lea Saaber, Säde Pärnoja, Ellika Krivin ja Nikita Korsakov.

Klassifitseerimise tulemusel selgus, et ujuja Betti Oblikase mõõtmistulemused pole piisavad klassifitseerumaks füüsilise puudega ujujate võistlusklassidesse (S1-10). See tähendab, et Oblikas Euroopa Noorte Paraspordimängudel võistelda ei saa.

Koondise saatjateks on kergejõustikutreener Šerelin Bovt, ujumistreenerid Triin Pollisinski ja Mark Sovtsa, sportlaste isiklikud saatjad Tatjana Partõka, Niina Muzõka ja Katri Härmoja, delegatsiooni juht Laura Rogenbaum ning sotsiaalmeediatoimetaja ja klassifitseerimise koordinaator Kaia Kollo.

 Kokku osaleb Euroopa Noorte Paraspordimängudel 1300 inimest 33 riigist, nende seas ligi 700 sportlast. Võisteldakse üheksal erineval spordialal - lisaks parakergejõustikule ja paraujumisele kuuluvad mängude programmi ratastoolikorvpall, paralauatennis, boccia, väravpall, parajudo, parataekwondo ja paralaskesport.

 "EPYG on paljude noorte parasportlaste jaoks esimene kogemus kõrgetasemelisest võistlusest, mille üheks oluliseks nurgakiviks on iga parasportlase klassifitseerimine. See tähendab, et sportlane saaks üldse osaleda kõrgetasemelistel paraspordivõistlustel, tuleb talle määrata tema eripäradele vastav võistlusklass, mis on igal alal erinev, et võistlus ja konkurents oleks aus ja õiglane," rääkis Kaia Kollo.

"Võidu otsustab treenitus, kiirus, jõud, vastupidavus – nii nagu spordis tavaks. See on paraspordi üks tihedamaid kadalippe, mis alustavatel sportlastel tuleb läbida. Füüsilise puudega sportlastel testitakse liigesliikuvust, lihasjõudu, tasakaalu, nägemispuudega sportlastel määratakse nägemisvälju, protsente, intellektipuudega sportlased peavad sooritama IQ-testi," selgitas Kollo.

 Eelmised Euroopa Noorte Paraspordimängud toimusid 2022. aastal Soomes, Pajulahtis. Toona osales võistlustel 415 parasportlast 28 riigist ning võisteldi kaheksal medalialal.