Meeste konkurentsis pole 33-aastane Tiisaar üritamist lõpetanud – juba mõnda aega mängib ta uue paarilise, endast seitse aastat noorema Dimitri Korotkoviga. Naiste puhul räägime duodest Heleene Hollas ja Liisa Remmelg ning Eva Liisa Kuivonen ja Liisa-Lotta Jürgenson.

Treenerina välismaal töötades mitmeid paare tiitlivõistluste medaliteni viinud Rivo Vesik teeb praegu Eestis tööd just meie kahe naispaariga ning jagab näpunäiteid ka noortekoondiste liikmetele. Samuti pühendab Vesik osa oma ajast jätkuvalt Šveitsi rannavõrkpallipaarile, mille koosseis on pärast olümpiapronksi võitmist küll muutunud.

"Kõik on konkurentsivõimelised," kinnitas Vesik. "Naised koguvad veel punkte, et jõuda samm kõrgemale, mehed on hooaega alustanud kehvemini, aga nemad on ka uus võistkond ja üritavad ennast leida. Meil on kolm MK-etapi medalit, mis näitab, et ollakse konkurentsivõimelised."

"Tiisaar on väga kogenud mängija, Korotkov on stabiilne, aga tal ei ole üht suurt tugevust, temal oleks vaja kogemusi ja enesekindlust juurde saada," iseloomustas Vesik Eesti tipp-paare. "Hollas - Remmelg on väga heal tasemel võistkond, aga me ei ole suutnud trenni taset tuua mängudesse päris nii nagu me tahaks. Hooaja alguses võtsime vastu otsuse, et mängime madalama tasemega MK-etappe, et saada mängukogemust ning kuidas võita nõrgemaid võistkondi. Nüüd tahaks teha sammu edasi, kõrgemal tasemel oleks vaja mõlemal tuua seda, mida trennis teeme, väljakule. "

"Kuivonen - Jürgenson on huvitav paar, Eva õpib USA-s ning Lotta Tartus, nad on üsna vähe koos treeninud. Oma kokkumängu leidsid nad aga hästi kiiresti, nende suur trump on, et nad on enesekindlad, nad ei karda ning nad ei ole sellised, kes raskel hetkel alla annavad. On tekkinud väga korralik sisemine konkurents, mida näitas ka Jurmala MK-etapp. Kodune konkurents, mis meil oli puudu, on nüüd tekkinud ja usun, et see viib mõlemat paari edasi," kinnitas Kristjan Kaisiga 2007. aastal EM-il neljanda koha saanud Vesik.

Kaks tugevat naispaari on saanud ka omavahel trenni teha. Tõsi, siiani mitte palju, kuid näiteks plaanitakse ühist laagrit. Käesolevast hooajast on tõesti üht-teist ka tulemuste mõttes näppude vahele jäänud. Hollas ja Remmelg võitsid madalaima ehk Futures-taseme MK-etapi Hiinas. Nagu Vesik mainis, olid Kuivonen ja Jürgenson sama taseme turniiril Lätis Jurmalas teised ning Hollas-Remmelg kolmandad. Neid saavutusi omavahel võrrelda on mõneti tänamatu ülesanne.

"Võistkonna koha pealt on Hiina turniiri võit kindlasti tugevam, aga Eesti rannavõrkpalli koha pealt on see, et kaks võistkonda on medalil, esmakordne. Ega neid ei saagi võrrelda: lõpuks meil on Eesti koondis, aga kaks individuaalset võistkonda," tõdes ta.

Tulles meeste juurde, siis kui kaugel on Tiisaar ja Korotkov praegu sellest tasemest, kus oma parematel päevadel mängisid MM-il viienda koha teeninud Tiisaar ja Kusti Nõlvak? "Praegu nad on sellest veel kaugel, aga nagu ma ütlesin, on nad veel üsna uus paar. Nad veel otsivad oma identiteeti. Trenni peab tegema, mõtestatult ja süsteemselt. Kas jõuad sinna või mitte, seda ei tea ju keegi. Nad vajavad rohkem aega," sõnas Vesik.

Rannavõrkpall kui rahvusvaheline võistlussport on suutnud Eestis aegamisi kandepinda laiendada. Vaadates ka noorteturniiride koosseise, siis võistkondi, mis Eestist väljas enda proovile panemiseks võimaluse saavad, leidub. Vesik hindab, et tegemist on paljude osapoolte ühise pingutusega.

"Eks me ole selle nimel ka kaks aastat tööd teinud. Vanematel ja mängijatel hakkab tekkima arusaam, et pole vaid saalivõrkpall, vaid rannavõrkpall on ka tõsine olümpiaala ning sellel on võimalik saavutada rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kõrgeid kohti. Taristuid on ka juurde tekkinud ja see tekitab huvi. Noori võiks rohkem välja saata ja võimalusi võiks rohkem olla, aga peame olema rahul sellega, mis on. See on mängijate endi mõttemaailm, alaliidu töö, vanemate töö, klubide töö, entusiastide töö - lõpuks on see kõik kokku. Üritame noori peale kasvatada, neid noori, keda rannavõrkpall huvitab, on palju. Paar USA ülikooliagenti on Eestis käinud noori mängijaid vaatamas. Töö käib selle nimel, et meil oleks viie-kuue aasta pärast vähemalt kaks meeste ja kaks naiste paari MK-etappidel kõrgel tasemel mängimas," kinnitas Vesik.

Meie tugevatel naispaaridel seisab juuli keskel ees veel rahvuste karika finaal, kus on mängus pääs maailmameistrivõistlustele. Kuu lõpus algavad aga Saksamaal Düsseldorfis Euroopa meistrivõistlused. "Praeguse seisuga on Hollas-Remmelg EM-il peal, mehed mitte. See nimekiri tuleb ametlikult välja 9. juulil. Ma veel ei ütle, aga ma arvan, et naised saavad ja mehed ei saa," sõnas Vesik.