Kuressaares sel kuul näidismänguga uued padeliväljakud avanud Kontaveit ütles, et proovis padelit juba siis, kui oli veel profimängija tennises.

"Esimest korda mängisin juba päris kaua aega tagasi, kui meil Eestis võib-olla esimest korda oli jutt padelist ja paljud tennisemängijad hakkasid padelit harrastama," meenutas kunagine tennise maailma teine reket ERR-ile.

"Ma mingi hetk siis proovisin, aga minu keskendumine oli ikkagi siis tennisele ja vahepeal jäi pikk vahe sisse, aga nüüd ma olen tee tagasi leidnud padeli juurde."

Padel on füüsiliselt vähem koormav kui tennis. Kaks aasta tagasi lõpetas Kontaveit seljavalu tõttu tennisekarjääri, mille jooksul võitis kuus WTA turniiri ja tõusis maailma teiseks reketiks.

"Tennist sellisel kujul ma enam mängida ei saanud ja padel kindlasti on füüsiliselt vähem nõudlik. Ta on paarismäng. Sul paariline, kes ka mängib ja teeb lööke," kirjeltas Kontaveit. "Väljak ise on väiksem ja jooksmist on selle võrra vähem. Kindlasti on padel füüsiliselt vähem nõudev."

Mullu septembris sündinud väikse poja kõrvalt harjutades tuli Kontaveit mai lõpus padelis naiste paarismängus Eesti meistriks. Tema partneriks oli tennisest alustanud, aga kahel viimasel aastal vaid padelile spetsialiseerunud 18-aastane Nora Leinus. Võidu jaoks oli Kontaveit harjutanud uut ala mõõdukas tempos.

"Ma nüüd nii tugevalt-tugevalt trenni ei ole saanud teha oma väikse lapse kõrvalt, aga korra nädalas treeneriga ja korra nädalas siis teistmoodi tüdrukutega omavahel harjutades. Sellise suhteliselt väikse treeningkoormusega," lausus Kontaveit.

"Kindlasti mulle tuleb kasuks, et olen enne tennist mänginud ja see, et ma ei alusta nullist ja reketispordialad on mulle mugavad. Mul oli ka väga tore Hispaania treener, kes mind palju aitas."

Et padelil on reket, pall, väljak teistsugune ja väljakut ümbritsevate seinte kasutamine peale maapinnaga põrget lubatud, siis nõudis ala ja reeglitega harjumine üksjagu aega. "Need alad on mingil määral sarnased, aga hästi palju on ka tennisemängijate jaoks ümber õppimist, et paljud asjad on ka teistmoodi," võrdles ta.

"Siin on seinad, mis tihti segavad tennisemängijaid, ja alguses võtab aega, et harjuda. Mõlemal spordialal on oma omapärad, aga sarnasusi on ka kindlasti. Ma arvan, et koordinatsioon, palli- ja reketitunnetus aitab kaasa."

Lühikese ajaga - esimesed väljakud rajati siin 2017. aastal - on Eestisse kerkinud lausa 139 padeliväljakut. 78 neist on sise- ja 61 välisväljakut ning ala harrastajate arv aina tõuseb.

"Padel on väga sotsiaalne, ta on lõbus ja ta on küllaltki lihtne alustada. Seal ei ole nii oluline tehnika kui näiteks tennises. Tennis on palju keerulisem algajale alustada," selgitas Kontaveit.

"Sellepärast ma ka tunnen, et nii palju inimesi leiab padeli uueks hobiks, sest kohe saab pihta, kohe saab sõpradega mängimas käia, väljakuid tuleb juurde. See on nagu lumepalliefekt, et mida rohkem inimesi mängib, seda rohkem inimesi tunneb, et nemad ka tahaks mängida. Ägedalt on see buum tõesti meil tekkinud Eestis."