Eesti Jalgpalli Liidu kirjastatud suurteos "Eesti jalgpalli ajalugu" teine osa pakub ülevaadet aastatest 1925-1933, mil muuhulgas rajati Eesti esimene jalgpallistaadion, peeti esimene MM-valikmäng ja jalgpall tõusis spordi populaarseimaks alaks.

"Teoses on ära kaardistatud Eesti jalgpalli olukord, staadionid, kuidas treeniti, millised olid mängud – selline üldistus. Samal ajal on see ka kroonika, mis on selles mõttes põnev, et seal on kuupäevade kaupa välja toodud, mis sündmused millal juhtusid ja siis ka natukene pikem seletus, et mis nendel päevadel juhtus, eelkõige lugudepõhine. Need on vahvad lood, vahvad seigad Eesti jalgpalli ajaloost," rääkis Schwede ERR-ile.

"Teise osa kirjutamine sarnases esimesega. Tohutult tagumikutunde erinevates raamatukogudes ja arhiivides! Loomulikult on selge, et kui on juba üks raamat ees, siis on natukene lihtsam, sest sa enam-vähem tead, milline peab lõpptulemus olema ja oled kirjutajana tunduvalt vilunum," lisas ta.

Žüriisse kuulusid spordiajakirjanikud Priit Pullerits ja Maarja Värv, EOA president Neinar Seli ning spordimuuseumi juhatuse liige Siim Randoja ja peavarahoidja Kaarel Antons. 

Georg Hackenschmidti raamatuauhind on Eesti Olümpiaakadeemia ja Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi 2011. aastal asutatud auhind, mille eesmärk on propageerida ja esile tõsta eestikeelset spordikirjandust. Auhinnaga kaasneb aukiri, auhinnaskulptuur ja Eesti Olümpiaakadeemia rahastatav rahaline preemia 1000 eurot. Varasemate võiduraamatutega on võimalik tutvuda SIIN.