Berliini linnavalitsuses spordi valdkonna eest vastutav Iris Spranger ütles teisipäeval sealsel Olümpiastaadionil toimunud esitlusel, et eesmärk on korraldada kas 2036., 2040. või 2044. aasta mänge ning kasutada juba olemasolevaid spordirajatisi.

Berliini linnapea Kai Wegner rõhutas kandidatuuri sümboolset tähendust. "Olen uhke, et olen Berliini linnapea. Meie linn on viimase saja aasta jooksul tohutult muutunud – enam ei tolereerita diktatuuri, viha ega massilist vägivalda, vaid nüüd on Berliin rahvusvaheline metropol."

Linna ametnikud on inspiratsiooni ammutanud äsjastest Pariisi mängudest ning esialgse plaani kohaselt soovitakse sarnaselt eelmistele mängudele ka Berliinis jaotada võistluspaigad mitme erineva piirkonna vahel. Näiteks rannavõrkpalli turniirid peetaks Brandenburgi värava kõrval, rulatamine toimuks Tempelhofi lennuväljal ja purjetamine Läänemeres.

Der Senat hat heute sein Einverständnis für das Grobkonzept BERLIN + um eine nationale Bewerbung um Olympische und Paralympische Sommerspiele beim Deutschen Olympischen Sportbund (@DOSB) erklärt. Ein Gemeinschaftsprojekt für ganz Deutschland: BERLIN+ bringt das Land zusammen und… pic.twitter.com/I8PqZf9rGh

— Senatsverwaltung für Inneres und Sport (@Innensenatorin) May 27, 2025

Kavandataval kandidatuuril on ees siiski üks suur takistus. Nimelt ei ole Berliini elanikud olümpiamängude korraldamisest vaimustuses. Mitmed kodanikualgatused, näiteks "NOlympia Berlin", koguvad allkirju rahvahääletuse korraldamiseks.

Ka mitmed kohalikud poliitikud on väljendanud vastumeelsust olümpiamängude korraldamisele. "Meie maksumaksjate raha on mõistlikum kulutada kohalikele spordiklubidele kui Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele," ütles opositsiooni kuuluva roheliste partei liige Klara Schedlich.

Saksamaa korraldas viimati suveolümpiamänge 1972. aastal Münchenis ning Berliin võõrustas esimesi Saksamaa pinnal peetud mänge 1936. aastal.