Eesti Olümpiakomitee avalikustas arengusuunad aastani 2030

Eesti Olümpiakomitee (EOK) täitevkomitee kinnitas strateegilise kokkuleppe dokumendi aastateks 2025 kuni 2030. Peamisteks eesmärkideks on suunata Eesti spordi ja liikumise arengut ning saavutada edu rahvusvahelisel areenil.
Kokkuleppe alusraami moodustavad kolm olulist dokumenti: Eesti 2035, Eesti Sport 2030 ja EOK põhikirjalised eesmärgid. Strateegia keskendub nii tippspordi toetamisele kui ka laiemale rahvastiku kaasamisele liikumisharrastusse.
EOK president Kersti Kaljulaid ütles, et strateegiadokument on oluline verstapost, mis aitab tagada, et Eesti sport liigub ühtse visiooni ja ühiste väärtuste suunas. "Soovime, et iga laps ja täiskasvanu leiaks tee liikumiseni ning et meie sportlased saaksid parima võimaliku toe oma rahvusvahelisel teekonnal," sõnas Kaljulaid.
Peasekretär Kristo Tohver lisas, et strateegiline kokkulepe on sündinud laiapõhjalise koostöö tulemusena ning peegeldab kogu spordivaldkonna ühiseid eesmärke. "See dokument ei jää sahtlisse – see saab olema praktiline tööriist, mille järgi me oma tegevusi juhime," rõhutas Tohver.
Olulisemad arengusuunad:
- Ühiskondlik kokkulepe - spordi väärtuste tunnustamine ühiskonnas, SPLISS uuringu läbiviimine, rahastusmudeli korrastamine, spordi ja liikumise edukuse hindamine kindlate kriteeriumite alustel.
- Professionaalne spordijuhtimine - EOK ökosüsteemi (EOK, LHKK, SKT, ESR, ESOM, EADSE, SportMed) ühtsena tööle panemine, s.t luuakse ühine strateegiaraamistik ning ühendatakse jõud oluliste funktsioonide (kommunikatsioon, koolitused, sponsorlus, juriidika) elluviimisel.
- Edukas raha kaasamine - välisrahastuse, riikliku rahastuse, sponsorluse ja erarahastuse kaasamine. Rahvusvahelise võrgustiku loomine, sh osalemine projektides partnerina, et saada referentsi ja olla võrgustikus nähtaval.
- Laste- ja noortesport - kehalise aktiivsuse suurendamine koolides ja lasteaedades, noorte toetamine tippspordi suunas, koostöö KOV-idega pearahasüsteemi reformi toetamiseks.
- Liikumine - spordi- ja liikumisharrastuse laiendamine kogu rahva seas, igapäevase liikumise muutmine sotsiaalseks normiks, sihtrühmapõhised liikumisharrastused ja laiapõhjalised teavituskampaaniad.
- Treenerid ja muu tugipersonal - treenerite kutsesüsteemi analüüsimine ja täiendamine, treenerikoolituste sisu arendamine, Team Estonia treeneritele vajalikud tugiteenused (nt spordipsühholoogid), toetada treenerite huvide eest seisva ühenduse taaskäivitamist.
- Infrastruktuur - selgete kriteeriumite ja hindamismudelite loomine prioriteetsete sporditaristu projektide määramiseks, koordineerida vajadusel aladeüleseid projekte koostöös spordialaliitudega.
- Tark sport - luua EOK alaliitudele võimalus ja kohustus koguda sportlaste arengu- ja tulemusandmeid vastavate andmehaldusprogrammide kaudu (nt Athlete Monitor), luua andmete kogumiseks vajalik õigusraamistik, luua e-õppe vorm spordikoolituste läbiviimiseks.
- Turvaline ja aus sport - ausa ning turvalise spordi õiguskeskkonna monitoorimine ja arendamine koostöös sportlaste, alaliitude ja juristidega, sh spordikohtu ja spordieetika reeglistiku tutvustamine. Alaliitudele, treeneritele, sportlastele ja lapsevanematele suunatud teavitus- ja koolituskavade arendamine.
- Tippsport - Team Estonia süsteemi arendamine, eraldi noortele (kuni 22-aastased) suunatud rahastusmudeli loomine, et toetada Team Estoniasse jõudmist, tuua paraspordiga tegelevad sportlased Team Estonia süsteemi alla ning leida selleks vajalik lisarahastus.
Dokumendiga saab täismahus tutvuda SIIN.
Toimetaja: Henrik Laever