Turniiri eel toimunud kontrollkohtumises Leeduga käis Lahesalu 182. korda "pääsukesena" jääl ja koondis võitis mängu 3:2. Seejuures oma esimese mängu pidas ta juba 1998. aastal.

"Seal midagi müstilist ei ole. Mulle lihtsalt meeldis kogu jäähoki mängimisega seotud protsess," kommenteeris Lahesalu oma pikka karjääri intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".

"Kõlab võib-olla imelikult, aga mitte mängimine iseenesest, vaid kõik see muu: treeningprotsess, ettevalmistus. Mulle hästi meeldib rutiin ja talun hästi rutiini. Minu jaoks oli see mugavustsoon, mulle meeldis selles olla ja ilmselt seepärast ma selles nii kaua olin."

"Mingisuguseid mänge või turniire ei ole ma absoluutselt mitte kunagi taga ajanud," lausus märtsi lõpus 46-aastaseks saanud mängija. "Mulle meeldis just igapäevane hokimehe elu. Seda ma nautisin täiega."

Seejuures klubi klubikarjääri lõpetas Lahesalu juba 2016. aastal ja esindas viimased ligemale kümmekond aastat üksnes koondist. "Ma peaks ütlema, et mul ei olnud mingit plaani välja astuda. See lihtsalt kujunes nii," sõnas ta. "Ei leidnud endale õiget ja sobivat klubi. Siis ta jätkus, jätkus ja jätkus. Mul otsest plaani ei olnud, et lõpetan nüüd sel ja sel ajal."

Mis on enam kui veerand sajandit kestnud koondisekarjääri jooksul hokis muutunud? "Kindlasti on väga palju muutusi. Aeg läheb kogu aeg edasi. See 25 aastat on läinud nagu nipsust. Võib tunduda, et see on tohutult pikk aeg ja see ongi tohutult pikk aeg, aga isegi 25 aastat läheb nii ruttu mu enda arust. Ma teeks hea meelega teised 25 aastat veel otsa," muigas ta.

Lahesalu ei oska öelda, kas jätkab jäähoki juures mõnes teises rollis. "Selline tunne on küll kogu aeg olnud, et mängimine on nii palju rohkem pakkuvam ja meeltmööda, huvitam kui treeneritöö võiks olla. Või muu hokiga seotud töö," vasta .

"Pigem vastaks nii, et elu on nagu assortiikommikarp - sa ei tea kunagi, mis sealt seest võib leida. Loodame, et seal on veel mingeid asju."