Idee eestvedaja, Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annuse sõnul on terviseradade rajamise mõte luua vabas õhus liikumisvõimalused kõigile võimalikult kodu lähedal ja valgustatud radadel. "Idee eestvedaja, Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annuse sõnul on terviseradade rajamise mõte luua vabas õhus liikumisvõimalused kõigile võimalikult kodu lähedal ja valgustatud radadel," ütles Annus.

Terviseradade esimeseks projektiks oli 2000. aastate alguses Nõmmele kunstlume tootmiseks vajalike seadmete soetamine, tänu millele sai suusaradu kasutada läbi talve. Tänaseks on kunstlume tootmise võimekus juba 30 rajal ning kõige pikem täies ulatuses valgustatud rada on Nõmme-Harku 15-kilomeetrine ring.

Endistesse spordibaasidesse, kohalike omavalitsuste ja riigimetsa aladele on üle Eesti rajatud 130 hooldatud ja tähistatud terviserada rohkem kui 1100 kilomeetril, mille eest kannavad hoolt SA Eesti Terviseradade koolitatud rajameistrid. Terviseradadel saab igaüks liikuda endale meelepärasel viisil: jalutada, joosta, sõita rattaga, suusatada ning radade kasutusvõimalusi laiendavad madalseiklusrajad, jõulinnakud, rattarajad ja pumptrack'id.

Mullu registreeriti terviseradadel kokku ligi 8 miljonit külastust. Kõige populaarsemaks osutus Tallinnas Lasnamäel paiknev Pae pargi terviserada, mida külastati 670 000 korda. Kokku on Eestis 92 valgustatud terviserada, mis võimaldavad liikuda ka pimedal ajal.

Terviseradade asutajad Merko, Swedbank ja Enefit on investeerinud terviseradade arendamiseks kokku 6,5 miljonit eurot.