"Minule annab see peale tööd selle elamuse, et ma saan teada, et peale kalapüügi on ka muu elu olemas ja sellega väldin ma seda, et mulle soomused külge ei kasvaks," muigab endisest tippjalgpallurist spordimees Raio Piiroja ERR-ile.

"Ma olin hiline alustaja. Ma küll käisin natuke ka sel ajal, kui jalgpalli mängisin, aga tõsisemalt võtsin asja ette siis, kui jalgpallurikarjäär läbi sai."

Eelmisel nädalal algas Eestis traditsiooniline orienteerumispäevakute hooaeg, kus kõikides maakondades 20 erinevas päevakutesarjas esmaspäeva ja neljapäeva vahel huviline endale sobiva jõukohase distantsi leiab. Metsa ja pori kartma ei pea. Algõppe saab ka lihtsamal rajal.

"Meil on alati olemas ka inimesed, treenerid, kes annavad ka algajatele nööriotsa kätte," selgitas Pärnumaa päevakute korraldaja Sander Blehner. "Tihtipeale nad satuvadki metsa oma sõbra, töökaaslase või tuttavaga, kes aitab neid järje peale."

Tegelikult ei tähenda päevakutel osalemine vaid paksus metsas punktide otsimist. Võistluskeskused ja lihtsamad rajad on sageli asustatud punktide lähistel ja mõned korrad joostakse suisa linnatänavatel.

Kui Covidi-aastad tõmbasid osalejate ringi koomale, siis nüüd ollakse jälle tõusuteel. "Pärnu näitel on meil küll kasvav trend. Meil on nii vanu kui ka noori," rõõmustas Piiroja.

"Meil igal aastal numbrid kasvavad ja selle üle on hea meel. Sama, ma arvan, kehtib üle Eesti päevakute kohta. Nad on üldjuhul väga hästi korraldatud ja inimene saab sealt positiivse elamuse, tuleb järgmine kord tagasi."