Üks, kes spordi laiemat võimalikku potentsiaali ühiskonnas aruteluteemaks võtta soovib, on Rene Mandri - endine profirattur, kes elanud kümnendi jagu spordimajanduse mõistes edukal Prantsusmaal ning kes omab kogemust ka oma tiimi loomisest ja edendamisest koduses Eestis.

Mandri kasutab kujundina niinimetatud toimivat ringi, mis saab spordis ja spordimajanduses kokku siis, kui erinevad eeldused täidetakse. "Viimastel EOK presidendivalimistel käis siit ja sealt läbi sõna sport kui majandusharu. Aina rohkem hakati sellest rääkima. Siis ajasin ka enda kõrvad kikki, et mida täpsemalt rääkima hakatakse. Sõnakõlksuks ta justkui jäi, sisu juurde ei suudetud luua," rääkis ta Vikerraadiole traditsioonilises saates "Spordipühapäev".

"Mis on tehtud hetkel kultuuriministeeriumi all – korraldatakse suursündmusi, millele ka riik toetust annab, kui see vastab teatud numbritele ja kajastusele. See on väga teretulnud ja ammu ära tõestatud, et iga euro, mis on pandud enda riigi kuvandi loomisesse, tuleb kolme- või neljakordselt tagasi. Selles mõttes on üks osa justkui väga hästi ära kaetud, aga tervikliku ringini me veel jõudnud ei ole," lisas Mandri.

Ta tõi näiteks kümnevõistlejad, kus eestlased on leidnud ajalooliselt edu. "Meil on lastesari (TV10 Olümpiastarti - toim), kus mitmevõistlust justkui promotakse päris hästi. Tundub, et see ringlus on päris hea," ütles Mandri. "Muidugi kümnevõistlus tekitab selle probleemi, et sa ei saa tavainimest tuua kümnevõistluse alasid läbi tegema. Seal on nii palju alasid, mida tänavapildis ei saa läbi viia. Sa ei hakka tarbijat kõnetama selle spordiala enda mõistes."

"Lapsed käivad trennis, liiguvad, neil on lastesari, nad võistlevad ja see on motivatsioon. Meil on väga kõrged tegijad, aga rahvusvahelist telepilti väga ei püüa, sest kergejõustikustaadionil toimub väga palju erinevaid alasid ja suur osa neist on kahjuks palju suurema vaadatavusega kui kümnevõistlus," lisas ta.

Mil määral Eestis näiteks turismisektoris sporti ühe võimaliku kaasamängijana nähakse? "Turismi arengukavas tuuakse välja küll, et see on potentsiaalne valdkond, mida võiks arendada. Suursündmused kindlasti toovad Eestisse rohkem turiste, sellest on kõik aru saanud. Aga kui palju see tähendab majandusharu jaoks, palju see vajab investeeringuid spordirajatiste näol? See pole ainult ühe sündmuse toetamine," rääkis Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu tegevjuht Asmik Tsaturjan.

Mandri nõustub, et toimiv ring iga spordiala ümber tekkida ei saagi. Nõudmised on väga arvestatavad. "Potentsiaalselt saavad seda teha esiteks alad, mis on profispordi alad, millel on pidev kajastatus seal, kus potentsiaalne klient võiks meile tulla. Ala peab seal populaarne olema. Ringi kõige olulisem osa on see, et lapsed ja harrastussportlased peavad saama seda ala harrastada," ütles ta.

Jalgpall on meeletult populaarne ala, aga et jõuda tervikliku ringini, oleks vaja kohalikku tähte, kes koguks tuntust ka üle maailma. "Jalgpall on nii populaarne sport maailmas, et Eestist oodata ühte superstaari on ülikeeruline. Mass on nii suur, seal töötab teistpidi vastu," ütles Mandri. "Ja teine miinuskoht on see, et jalgpalli eluaaeg ei mängi. Paraku on nii, et kui jalgpalli liiga tõsiselt võtad, siis minu vanuses – vigastused, spordiarsti külastused. Lõpuks on puusad-põlved."

"See peab olema elukestev liikumine, see peab olema spordiala, mille konkurents on selline, et eestlased on võimelised läbi lööma. See peab olema spordiala, mis on teatud auditooriumile kordaminev ehk teatud suurriikidele läheb see peale," lisas endine profirattur.

Tema sõnul sobiksid Eestis nendeks aladeks hästi näiteks laskesuusatmine, triatlon, aga ka korvpall ning rattasport ise. "Julgen väita, et eestlased magasid Jaan Kirsipuu ajastu natuke maha. See oleks meie jaoks hea ajastus olnud, tipp oli olemas," ütles ta.

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu tegevjuht Asmik Tsaturjan kinnitab Mandri nägemust, et Eesti kui ka sporditurismi sihtriigi seisukohast on meie olulisim väärtus omanäoline loodus. Sporditurismi võib jagada passiivseks ja aktiivseks. Lihtsustatult käiakse esimesel juhul spordivõistlustele kaasa elamas, teise juhul tegeletakse aga sihtkohas sportliku harrastusega.

"Tegelikkuses on Eesti aktiivturismi osas väga hästi arenenud tänu Eesti looduse unikaalsusele ja erinevale maastikule. Meil on palju aktiivturismi võimalusi, väga populaarne on jalgrattamatkad – välismaalased tulevad, sest siin on lauge. Kui mujal on mäed, mis tõmbavad, siis siin Eestis saab sõita vanem põlvkond, kellel võib-olla sportlik vorm pole nii hea," rääkis Tsaturjan.

"Erinevad loodusmaastikud, rabamatk on see, mis on hästi populaarne. Kanuumatkad. Purjetamine võib-olla natuke hakkab pildile tulema, aga pigem see pole nii populaarne. Aga hobutalud on olemas, kus inimesed peatuvad pikemalt ja harrastavad neid võimalusi," lisas ta.

Alati tuleb siiski kriitiliselt küsida, kas spordi kaudu leviv riiklik kuvand jõuab spordihuvilistest kaugemale või jääb kogu tegevus üsna kitsa sihtgrupi infovälja. "Sloveenia võib küll ennast reklaamida, aga mul endal ei löö pähe, aga mul endal hetkel ei löö pähe, mis on tõmbenumber. Vankrit veavad ikka edukat sportlased. Mis valdkonnas on edukaid sportlasi, sellega saab rohkem tähelepanu tuua juurde," arvas Tsaturjan.

Spordi suursündmused, mida ka Eesti aktiivselt korraldada võtnud, on väga tähtis osa spordi kui majandusvaldkonna võimestamisest. Seda on selgelt tunnetanud ka meie turismiettevõtted. Näiteks Tallinnas korraldatud iluuisutamise Euroopa meistrivõistluste puhul.

"Mäletan esimest korda, kui tulid need võistlused Eestisse, siis oli tõesti hästi palju hispaanlasi. Hispaania uisutajad on edukad olnud, sellega kaasneb ka suurendatud fännide hulk, kes tulevad võistlust vaatama. Aga kindlasti ka sihtkohaga tutvuda. See annab võimaluse juurde, siduda hobi ka uue avastamisega," lisas Tsaturjan.

"Pariisi olümpiat niisama ei korraldatud, Pariisi olümpiat korraldati selle pärast, et rahvale meelde tuletada, kui vinge koht see Pariis on. Käisin ka ise kohal, sain meeletu elamuse. Pariisi olümpia tõmbas minus sellise olümpiasoone käima, et nüüd tahaks järgmistele olümpiamängudele ka minna," rääkis Mandri.

"Aga prantslased hakkasid juba 1970-ndatel väga tugevalt rahvatervisele mõtlema. Mitte ainult sellele, et turiste tuua, aga ka sellele, et inimesed peaksid rohkem liikuma. Haigekassale läks kogu see kupatus kalliks, haigete ja elustiilihaiguste tegelemise pärast," lisas ta.

See hõlmas muuseas ka meedias tervislike eluviiside reklaamimist. "Seda tuli põhimõtteliselt igal reklaamipausil rahvustelevisioonis. See jäi kohe silma ja tuletas meelde, et tervislikult peab sööma, liikuma peab. Kui kanti parasjagu mingit võistlust üle, siis paralleelselt tuli kohe kohaliku alaliidu reklaam," rääkis Mandri.

"Väga süsteemselt suunatakse inimest tervislikule eluviisile ja seda eelkõige läbi kommunikatsiooni. See on kindlasti üks alustalasid, info peab liikuma ja jõuad ühise arusaamani siis, kui oled seda pidevalt kahe kõrva vahele tampinud. Meedia on selleks suurepärane viis," lõpetas ta.