Spasski mängis esimest korda male MM-tiitlimatšis 1966. aastal, kuid pidi siis tunnistama valitseva maailmameistri Tigran Petrosjani paremust 12,5:11,5. Uue võimaluse sai Spasski kolm aastat hiljem, kui tal õnnestus Petrosjan alistada 12,5:10,5.

Kolm aastat hiljem ehk 1972. aastal jäi Spasski aga ise tiitlist ilma, kui kaotas Reykjavikis toimunud klassikalises vastasseisus ameeriklasele Bobby Fischerile 8,5:12,5, olles sealjuures võitnud kaks esimest partiid.

Seni Nõukogude Liidule au ja kuulsust toonud Spasski emigreerus hiljem Prantsusmaale ja esindas uut kodumaad mitmel maleolümpial. Oma elu viimased aastad veetis Spasski siiski taas ajaloolisel kodumaal ja suri Moskvas.

"Minu iidolid olid Jose Capablanca ja Boriss Spasski," teatas järelehüüdes 1975. aastal maailmameistriks kerkinud Anatoli Karpov, kes ise sai 1974. aasta pretendentide turniiril Spasskist jagu.

"Ja kui mul õnnestus Spasskit võita, siis oli see mu suurim võit ja mingis mõttes alistasin ka midagi enda sees, olles parem oma õpetajast," lausus ta uudisteagentuurile RIA. "Minu jaoks oli Boriss Spasski terve maleajastu."

88-aastaselt Spasski oli vanim seni elanud male maailmameister.