Hawaii Ironmanil triumfeerinud Jeret: ega mingit juubeldamist ei olnud
Hawaii Ironmanil võitis amatööride arvestuses eestlane Timmo Jeret, kes kulutas ujumise, jalgrattasõidu ja maratoni peale kokku kaheksa tundi, 27 minutit ja kaheksa sekundit. Teise koha teeninud hiinlast Miao Haod edestas ta enam kui kolme minutiga.
"Tavaliselt on nii, et ma ujumisega saan korraliku paki, rattaga sõidan end suurde mängu tagasi, siis nüüd oli esimest korda niimoodi, et kui ratta lõpetasin, olin 15 minutit esimesest maas," lausus Jeret ERR-ile.
"15 minutit on tegelikult suhteliselt pikk aeg, aga Hawaiil maraton 42 kilomeetrit on hoopis midagi muud kui joosta Euroopas Ironmani sees maratoni. Siin võib 42 kilomeetriga väga palju juhtuda."
"Mul endal olid kohe jooksu algusest jalad all olemas ja hakkasin lihtsalt oma tempoga minema," jätkas Jeret. "Kui hakkasin split'e saama, mis eespool toimub, siis see andis jällegi natuke juurde. Mul tuli jooks väga hästi välja ja sellega end suurde mängu tagasi jooksin."
Tegelikult suurema osa võistlusest puudus Jeretil ülevaade, kus ta amatööride arvestuses täpselt paikneb. "Kui jõudsin jooksurajale, siis abikaasa sai rattaga kaasas hiilida. Siis hakkasin stabiilselt split'e saama iga kolme-nelja kilomeetri tagant," ütles ta.
"Iga kord, kui uus split tuli ja kuulsin, et jooksen esimesest 30 sekundit per kilomeeter kiiremini, siis see annab omakorda motti juurde. Kui endal on jalad all olemas, siis on siin tore liikuda."
Võitu ta finišijoone ületamisel väga nautida ei saanudki. "Paberi peal hakkas tunduma 35. kilomeetril, et ilmselt tuleb ära. Aga kui jääb seitse kilomeetrit minna ja jooksed neli minutit kilomeeter, siis see on jämedalt pool tundi võistlust," muljetas eestlane.
"Juubeldama ma kindlasti ei hakanud, sest pool tundi nendes tingimustes on väga pikk maa. Kui see pauk ära käib ja järsku jooksed minut kilomeetri kohta aeglasemalt, siis ongi kõik."
"Aga kui finišijoonest üle tuigerdasin, siis võtsid dopingukütid kohe enda hõlma alla. Ega mingit juubeldamist ei olnud," tõdes ta. "Läksin ja istusin kaks tundi dopingukontrollis ja emotsiooni ei saanudki välja lasta. Kaanisin seda vett, et saaks ruumist kähku minema."
Jereti võiduaeg on parim eestlase tulemus Hawaii Ironmanilt läbi aegade. Marko Albert läbis selle võistluse 2016. aastal ajaga 8:28.20 ehk oli minut ja tosin sekundit aeglasem.
"Tore ikka, et treenerilt teatepulk üle võtta, aga Marko vastu on mul liialt suur austus, et rusikatega vastu rinda taguda," jäi Jeret tagasihoidlikuks.
"Ma arvan, et sport on natuke kiiremaks läinud kui siis, kui Marko seda tegi. Marko üldine tase kümme aastat tagasi oli ilmselt kõrgem kui mul täna. Kui ma veel kiiremaks saan, siis saab hakata vaatama."
Proffide ajad olid selgelt paremad. Näiteks sakslane Patrick Lange tuli täispika triatloni maailmameistriks ajaga 7:35.53. "Kui ühe sõnaga kokku võtta, siis tegelikult ikkagi tasemevahe," võrdles Jeret proffe ja amatööre.
"Mul jääb see täna väga palju ujumise taha. Sporti on hea teha edu lainel. Kui läheb hästi ja emotsioon on hea, siis on ka lihtsam seda kõike teha. Fakt on see, et mu unistus ei ole hunnikuga amatööride tiitleid kokku ajada."
"Aga kui läheksin täna proffidesse ja mu võistlus lõppeb sisuliselt ujumise esimese poole peal, siis on suhteliselt keeruline sealt tagant maailma tipu vastu üles ronida, kus tipud sõidavad rattaga ja jooksevad päris kiirelt," selgitas Jeret.
"Mul on kuidagi vaja seda ujumist järele aidata ja tegelikult ma suvel nägin sellega vaeva, aga praegu see veel selliselt pole kajastunud nagu ma oleks ise lootnud. Tuleb mõelda ja vaadata, mis saab."
Toimetaja: Siim Boikov