Varasemalt Mistrat esindanud Priskus astus möödunud suvel sammu karjääris edasi, kui liitus tugevuselt 3. Bundesliga meeskonna EHV Auega. Leegionärina leiba teeniv eestlane avab, kuidas on möödunud esimesed kuud Saksamaal ja millised erinevused on eesti ja saksa käsipallikultuuride vahel.

Priskuse tegutsemine palliplatsil on enesekindel ning lisaks kõrgele tõrjeprotsendile on ta silma paistnud ka üle-väljaku-väravatega, aidates nii tiimikaaslasi rünnakul. Sel hooajal näeb Priskust kodumaa palliplatsidel vaid koondise särgis, sest igapäevaselt treenib ja mängib ta 1450 kilomeetrit eemal Lössnitzi linnas EHV Aue ridades.

"Kohanemine on olnud huvitav ja väljakutsuv, kuid üldiselt sujunud hästi," lausus Priskus oma esimeste kuude kohta.

Aue näol on tegemist klubiga, kes on pikalt mänginud 2. Bundesligas ehk Saksamaa esiliigas. Viimaste aastate edukaim oli 2020/21 hooaeg, kui 2. Bundesligas saavutati viies koht. Praegu mängib meeskond tugevuselt kolmandas liigas. Kuigi käimasolev hooaeg on veel noor, paikneb Aue hetkeseisuga üldtabelis neljandal kohal nelja võidu ja kahe kaotusega.

"Klubi on professionaalne ja pühendunud. Olen klubiga väga rahul ja tunnen, et see on õige koht minu arenguks. Mängijad ja treenerid on kõrgelt motiveeritud ning üldine tase on märgatavalt kõrgem kui Eesti liigas," tõdes Priskus.

Eesti ja Saksamaa käsipallikultuurid erinevad suuresti mastaapsuselt kui ka intensiivsuselt. Nüüdseks on seda omal nahal saanud kogeda ka esmakordselt profiklubisse suundunud Priskus. "Kõige suurem erinevus võrreldes Eestiga on see, et siin on käsipall väga populaarne ja mängijad on suurel määral professionaalsed. See tähendab, et igapäevaelu on rohkem mängu ümber keskendunud ja käsipalli suhtutakse siin tõsisemalt kui Eestis," nentis Priskus.

"Siin pööratakse rohkem tähelepanu detailidele – näiteks vastase nõrkuste analüüsimisele –, mängijate füüsilisele ettevalmistusele ja taktikale. Mängustiil on kiiretempoline ja palju intensiivsem, mis nõuab rohkem distsipliini ja keskendumist," sõnas ta. "Välismaal mängimine on kindlasti laiendanud minu arusaama käsipallist."

Kui eestlased on teatud oma vaoshoitud loomuse pärast, siis Saksamaal käivad asjad risti vastupidi. "Fännid on olnud väga toetavad ja sõbralikud. Saksamaal on fännikultuur elav ja käsipallimängudel on palju emotsiooni," kiitis Priskus uut atmosfääri. "Eestis on mängudel tihti rahulikum õhkkond, kuid siin on tunne, et fännid elavad igale mängu hetkele kaasa."

Oma debüüthooaega tegev Priskus on seadnud endale selged sihid, astudes uuele hooajale vastu kindla plaaniga. "Individuaalselt soovin oma mänguoskusi veelgi täiustada ning olla oma meeskonnale kindel tugi. Meeskondlikult on eesmärk kindlasti play-off'i jõudmine ja võimalusel liiga võitmine," mõlgutas Priskus mõtteid 2. Bundesligast.

Kuus mängu seljatanud EHV Aue jookseb uuesti väljakule 12. oktoobril, et püüda viiendat võitu. Eestis näeb Armis Priskust mängimas juba järgmine kuu, kui Eesti koondis võõrustab EM-i kvalifikatsiooni raames Sloveeniat.