Õnnetus juhtus neljapäeval naisjuunioride grupisõidus, kui 18-aastane šveitslanna sai kukkudes ajutrauma ja suri päev hiljem Zürichi haiglas.

Juhtumi asjaolud pole kaugeltki selged ja keskne küsimus on: kui palju kulus aega õnnetuse toimumishetkest abi saabumiseni?

Zürichi politsei teatel toimus intsident Küsnachti lähedal laskumisel kerges vasakkurvis. Teadvuseta ratturi avastas ühel hetkel korraldaja ja meedias levivate teadete kohaselt võis abi saabumiseni minna umbes tund.

Õnnetust ennast ei näinud politsei andmetel ükski pealtvaataja ega kaasvõistleja, samuti ei jäänud moment telepilti ja see teeb selle täpse toimumishetke määramise keeruliseks.

Politsei uurib ka Furreri ratast, et selgitada välja, kas õnnetuse võis põhjustada mõni mehaaniline rike. Samas oli tegemist üsna ebasoodsate oludega: võistluse toimumise ajal oli Zürichi järve ümber külm ja vihmane ilm.

Hispaania profirattur Juan Ayuso sõnul viitab traagiline sündmus raadioside vajalikkusele. Praegused reeglid keelavad võistlejatele selle kasutamise.

"Ma ei taha liiga palju kommenteerida, sest ei tea kõiki asjaolusid, aga tundub, et tüdruk viibis seal enne abi saabumist tunni," kommenteeris ta Hispaania raadiojaamale Cadena SER.

"Ma arvan, et see on häbiväärne. Ja ma ei mõista, miks maailmameistrivõistlustel ja olümpiamängudel võisteldakse raadiosideta. Võib-olla oli ta teadvusel ja oleks võinud öelda mõne sõna."

"Nii väike kui see võimalus ka ei tundu - see võinuks päästa inimese elu," jätkas tänavune Baskimaa velotuuri üldvõitja. "Mei võistle ka GPS-i jälgijaga, mis näidanuks kiiruse kukkumist nulli. Võib-olla pole praegu õige aeg seda öelda, aga kui keegi ei liiguta, siis võib just selline asi olla juhtunud."