Kui HC Tallinna taandumine oli mulluse segadusi täis hooaja järel loogiline, siis Tapa klubi otsus üllatas paljusid. Eesti käsipallimaastiku neli märgilist kantsi ehk Põlva, Viljandi, Kehra ja Tapa on kõrgliigat oma meeskonnaga järjepidevalt sisustanud mitukümmend aastat.

Paraku see aegrida 5000 elanikuga Tapa jaoks nüüd katkeb. Võistkond on siiski üles antud esiliigasse ehk aste madalamale. Miks nii läks? "Spordipühapäev" uuris seda Tapa meeskonna treenerilt Aron Jaaniselt.

"Mingil hetkel me suutsime poistele stipendiume maksta, aga me ei suutnud seda taset hoida. Samuti jäi sisse väike auk, kust oleks noori peale tulnud ja ühel hetkel meil ei jätkunud mängijaid, kellega meistriliigas mängida," selgitas Jaanis.

"Ma üritasin kevadel poistega rääkida ja oleksin riskinud, kui mul oleks õnnestunud neid poisse kodus hoida, aga nende huvi oli mängida Balti liigas ja eurosarjas ning sellele polnud mul midagi vastu panna. Isegi siis, kui ma oleksin saanud nad nõusse, olid mõned positsioonid äärmiselt nõrgalt kaetud. Kui ma oleksin riskinud ja pannud välja meistriliiga võistkonna, siis oleksime ikkagi suhteliselt kehvasti komplekteeritud olnud."

"Ma ei hakanud siis enam selle meistriliigaga punnima," jätkas Tapa juhendaja. "See oli valus otsus, kuid siis jõudsime järeldusele, et mängime esiliigas. Esiliigas on positiivne see, et noored saavad natukene jõukohasemaid mänge ja kindlasti saame võidulõhna nuusutada. Nii et jah, meil ausalt öeldes ei jätkunud kvaliteediga mängijaid. Viie-kuuekesi alustada... Noh sellega ei tule välja. Meeskonnas peab ikkagi vähemalt 20 kvaliteediga mängijat olema."

Jaanise sõnul võttis kohalik käsipallikogukond esiliigasse taandumise rahulikult vastu. "Ma rääkisin siin ühe, teise ja kolmanda inimesega, et kas olla meistriliigas viimane või esiliigas konkurentsis. Olen ise ka seda meelt, et parem mängime esiliigas ja inimesed tulevad meid vaatama, sest fänn tahab võitu näha. Paljud, kellega ma rääkisin, olid sama meelt. Kui sa Elmuga räägid, siis ta ütleb, et inimesed ootavad, et Tapa mängiks meistriliigas. Samas inimesed mõistavad meie hetkeolukorda ja võtavad seda rahulikult. Kõige olulisem on, et me tegutseme. Möödunud laupäeval oli mängu ajal 100 inimest saalis. Kohalikud võtavad seda nii nagu on – maailmas pole miski igavene."

Mees nimega Elmu, keda Aron Jaanis mainib, on mõistagi Tapa käsipalli grand old man Elmu Koppelmann. Meistriliigas mänginud esindusmeeskonda juhtis praegu 66-aastane Koppelmann peatreenerina veel eelmisel hooajal. Siis otsustas teenekas Koppelmann aga taanduda. Nüüd ongi Koppelmann sisuliselt kõrvalseisja, kuid kirge tunnetab temas endiselt.

"Kaks aastat tagasi oli meil päris korralik hooaeg, kus meistriliigas tulime kolmandaks ja karikavõistlustel teiseks. Sellise väikelinna tasemel võistkonna jaoks oli see päris kõva tulemus. Sel hetkel oli meie rahaline seis veidi parem kui praegu ja me saime hakkama. Eelmisel aastal oli rahaline seis veidi viletsam ja huumoriga pooleks võin öelda, et tõmbasin oma pensionifondi meistriliiga meeskonna ülalpidamisega ribadeks," avaldas Koppelmann.

"Sel aastal mõtlesin, et kuna teine treener tahab hirmsasti ise juhendada, siis otsustasin talle kevadel pakkumise teha. Aprillis-mais rääkisime kõik asjad selgeks ja lootsin, et asi liigub edasi. Suvel sai suheldud, aga augustis tuli mulle üllatusena, et Tapa pole meistriliigasse registreeritud. Meeskonna komplekteerimist poldud ka veel alustatud. Harilikult on nii, et juuniks peaks kõik paigas olema ja augustis saab hakata liigutama, et septembriks valmis olla. Eks me peame siit august kuidagi välja ronima," lisas ta.

Üldistades paistabki tegemist olevat küsimusega sellest, milline visioon toimiks klubi jaoks kõige paremini. Kas võtta appi kõik võimalik ja püsida igal juhul meistriliigas või teha teadlikult samm tagasi ja ehitada ennast allpool üles.

Meeskonna praegune juhendaja Aron Jaanis on nõus, et väikese linna jaoks kujutab kõrgliigavõistkond endast maamärki.

"Mida teatakse Tapa linna kohta peale selle, et seal tehakse natukene sporti, seal on suur sõjaväelinnak ja see oli vana raudteesõlm? Kes Tapal linnavalitsuses on või koolidirektori ametis, see ei huvita väljaspool kedagi. Sport on kaubamärk, millega võiksime teiste väikelinnade hulgas välja paista. Loomulikult on see meile, kes spordi edendamisega tegelevad, väga oluline, aga meil tuleb seda ka vallavalitsusele seletada. Ka nende jaoks peaks oluline olema, et Tapa oleks Eestis kuidagi pildis."

Eesti Käsipalliliit loodab, et Tapal on toimumas põlvkondade vahetus ja meistriliigast loobumine ei ole lõpliku iseloomuga otsus.

Käsipalliliidu projektijuht, pika rahvusvahelise staažiga käsipallikohtunik Urmo Sitsi, rahustab, et vähemalt praegu ei pea kartma teiste ajalooliste käsipallikantside ehk Põlva, Kehra ja Viljandi meeskondade kõrgliigast loobumist.

"Praegu on mängijate defitsiit vägagi tuntav ja võistkondade komplekteerimine läheb aastast aastasse raskemaks. Eks siin on neid asjaolusid mitmeid, mis seda mõjutavad, aga üks võtmefaktoritest on ühiskonnas esinev ebastabiilsus. Koroonajärgne aeg on loonud olukorra, kus põhitöö kõrvalt pole enam võimalik sporti panustada. Sama lugu on kahjuks ka noorte seas. Neil on tänasel päeval nii suur valikuvõimalus, et see konkurents nii spordialade vahel kui ka üleüldse erinevate valdkondade vahel kindlasti mõjutab nende tegemisi," märkis Sitsi.

Uue tulijana lööb tänavu meistriliigas kaasa HC Viimsi/Alexela, kes on valmis end meistriliigaga pikemaajaliselt siduma. "Viimsiga liitusid paljud endised HC Tallinna mängijad. Seal on nüüd tubli kontsentratsioon noori mängijaid ja klubi juhtkond on leidnud, et nüüd on paras aeg uuesti meistriliigas kätt proovida. Nii palju kui on teada, siis nad vaatavad sellele projektile pika perspektiiviga otsa ja proovivad noortest vormida korraliku konkurentsivõimelise meistriliiga meeskonna," lisas Sitsi.