Ploomipuu: stardipäeval üritad välise müra eemale lükata
Pariisi paraolümpiamängudel tõmmati pühapäeval joon alla neljandale võistluspäevale ja praeguseks on kuldmedali võitnud juba enam kui 30 riigi sportlased. ERR-i spordisaate stuudios käis paraspordist rääkimas 2008. aastal Pekingi paraolümpial pronksmedali võitnud ujuja Kardo Ploomipuu.
Edukaimate riikide medaliarvestuses on teistest ette läinud Hiina ja Suurbritannia, aga näiteks kuldade arvestuses kaheksandal real on viie esikohaga Usbekistan. Kulla võitnud riikide hulgas on näiteks Mongoolia ja Namiibia, enam kui 60 medaliriigi hulgas on ka Nepaal ja pagulaste koondis.
Võrreldes Pariisi suveolümpiamängudega on osalejaid paraolümpial üle kahe korra vähem, küll aga jagatakse 22 spordialal välja 549 medalikomplekti, mis on võrreldes olümpiamängudega 200 võrra enam. Algaval nädalal on võistlustules triatleet Laura liis Juursalu, ujujad Susannah Kaul ja Matz Topkin ning kettaheitja Egert Jõesaar.
ERR-i spordisaate stuudiot külastas 2008. aastal Pekingi paraolümpiamängudel meeste 100 meetri seliliujumises klassis S10 pronksmedali võitnud Kardo Ploomipuu.
Paraolümpiast ilmselt kõige paremini teab rääkida Kardo Ploomipuu, tere. Käisid viiel paraolümpial ja nüüd esimest korda sind pole kohal. Kui palju see kripeldab ja mis pilguga seda vaatad?
Ei kripelda, kuna trenni on tehtud juba 20 aastat ja Eesti tingimused ei ole vastavad selleks, et nautida trenni.
Sa oled paraspordi maailmas olnud sees väga kaua, kui palju konkurents nende aastate jooksul muutunud on?
Eks ikkagi maailmarekordeid tehakse, treeningmeetodid ja kõik ujumiselu samamoodi ka tõuseb.
Konkurents on tihedam?
Jah.
Paraspordis räägitakse võrreldes tavaspordiga rohkem kogukonnatundest ja solidaarsusest. Kui palju seda tegelikult tunda on kui on võistluspäev ja võistlushetk?
Kui start on, siis kindlasti stardipäeval sa ikka keskendud enda stardile ja üritad välise müra eemale lükata. Kui võistlus läbi on, siis kindlasti räägid, kuidas muljed ja kuidas atmosfäär on.
Sa oled viimane, kes Eestile paraolümpialt medali tõi. See juhtus 2008. aastal Pekingis, päris ilusad hetked. Tippspordis öeldakse, et maksab ainult võit. Kas paraspordis on teisiti ja maksab midagi rohkemat veel?
Medalid on ikkagi tähtsad ja kui medalit ei saa, siis kahjuks proovime järgmine kord uuesti.
Kui palju selles maailmas petta üritatakse? Ma ei mõtle seda, et keegi laseb verd endale sisse või võtab vale tableti sisse, vaid lihtsalt, et proovid oma puude arvelt kasu lõigata?
Amputatsioonidega on klassid väga lihtsalt määratavad. Kui on põlvest alla, siis oled S10. Kui on põlvest ülespoole, siis S9 ja nii edasi.
Sina olid võisteldes kõige kergema puudega?
Jah, S10. Ütleksin, et on olnud palju kahtlasi sportlasi, kes võistlevad meie ujumisklassis.
Aga kuidas puude fikseerimine käib?
Iga sportlane käib läbi klassifitseerimises ja kui sa mängid võit näitled, et sul on mingisugune kehaosa kehvemas seisus ja sa ei jaksa liigutada seda...
Samamoodi on meil füüsiline ja basseinis eraldi test, kus sind vaadatakse. Kui suudad seal mängida ja on olnud neid mängijaid, kui nad ujuvad klassifitseerimises kümme sekundit halvemini ja siis tulevad võistlustele ja ujuvad maailmarekordi.
Siis on natuke küsitav.
Kas Eesti mõne medali saab?
Ei hakka Matzile pingeid peale panema. Ta on edetabelis neljas ja kui finaalis kõik hästi läheb, võib medali saada.
Toimetaja: Kristjan Kallaste