6. juulil Kreeka-Rooma kuni 58 kg kategoorias alustanud Pütsep võitis esimeses ringis belglase Pierre Slocki, teises soomlase Väinö Ikoneni ja kolmandas tšehh Antonin Skopovy.

Neljandas ringis sai eestlane jagu hiljem hõbemedalile tulnud soomlasest Anslem Ahlforsist, viiendas ungarlasest Armand Magyarist ja kuuendas rootslasest Sigfrid Hanssonist.

Vastavalt turniiri süsteemile langes maadleja välja, kui oli saanud kaks kaotust. Pütsep oli oma kategoorias ainus, kes suutis Pariisis kaotust vältida.

Tegemist oli 1898. aastal Võrumaal sündinud sportlase teise olümpiaga, sest 1920. aastal Antverpenis tuli leppida kuuenda kohaga nagu ka 1928. aastal Amsterdamis. Hollandi pealinnas lõi ta kaasa ka vabamaadluses, kus sai üheksa koha.

Lisaks olümpiamängudele teenis hilisema elu Soomes Kuusamos veetnud Pütsep hõbemedali ka 1922. aasta MM-ilt ja 1927. aasta EM-ilt.

Pütsepa kuld oli eestlaste ainus esikoht 1924. aasta Pariisi mängudelt ja teine olümpiakuld Eesti koondisele pärast Alfred Neulandi triumfi neli aastat varem Antverpeni tõstmisvõistlustel.

Pisut Pütsepa saavutuse varju jäi aga Pariisis asjaolu, et samal päeval sai Eesti teisegi olümpiamedali. Nimelt tuli Roman Steinberg kuni 75 kg kaaluvate Kreeka-Rooma maadlejate konkurentsis pronksile.

Kui 10. juulil 1924 kuulus Eesti spordiavalikkuse tähelepanu ennekõike Pütsepale, siis maailma pilgud olid suunatud kergejõustikuareenile, kus soomlane Paavo Nurmi võitis vaid tunnise vahega 1500 ja 5000 meetri jooksud.