Lapsena astmat põdenud ning eduka olümpiahooaja eel mononukleoosi ja säärelihasevigastuse seljatanud Schul tuli 1964. aastal Tokyosse favoriidina.

Eelnevalt 5000 meetris USA rekordi jooksnud ja kahe miili jooksus maailmarekordi püstitanud Schul teeniski sakslase Harald Norpothi ja kaasmaalase Bill Dellingeri ees esikoha.

Vihmas kulgenud jooksus tõi Schulile edu kiire viimane ring, mille ta läbis 54,8 sekundiga. Just kiirustreeningutele oligi ta oma olümpiaettevalmistuse rajanud.

Schul pälvis olümpiamängudel mõnigast vastukaja, kuna oli juba enne jooksu väga enesekindlalt lubanud, et läheb kulla järele.

"Ma olin pressile öelnud, et võidan kuldmedali," meenutas ta 2014. aastal ESPN-ile antud intervjuus. "Mõned inimesed ütlesid, et see oli ülbe sõnum, kuid mina ütlen, et mida ma siis pidanuks kostma? Et ma lähen kaotama? Ma olin äärmiselt enesekindel."

1991. aastal arvati Schul ka USA kergejõustiku kuulsuste halli.