Kivistiku sõnul said hädad alguse 2020. aastal puukborrelioosi haigestudes. Lisaks valmistasid aasta hiljem probleeme ka koroonavaktsiini kõrvalmõjud.

"Viimased kuus-seitse nädalat on olnud väga keerulised. Ma olen käinud erinevate arstide juures, teinud erinevaid uuringuid ja jõudnud arusaamale, et kahjuks ei ole võimalik tippspordis jätkata," sõnas ta ühismeediasse postitatud videopöördumises.

"Olukorras, kus minu keha hakkab jõudma tippvormi ja võiks hakata tulema häid tulemusi, kahjuks tekib kehas mingi blokk, mis on suure tõenäosusega põhjustatud COVID-vaktsiini ja puukborrelioosi koosmõjust. Ongi väga raske öelda, mis see täpselt on."

Kivistiku sõnul valmistus ta ka tänavuseks hooajaks, kuid kevadised võistlused ebaõnnestusid. "Pärast teist võistlust olin sellises augus, kus ma ei ole kunagi olnud. Ma ei jaksanud absoluutselt joosta, hakkasin kohe hingeldama," kirjeldas ta.

"Selline tunne nagu oleks sada kilo raskem ja läheks esimest korda jooksma, kus üle saja meetri jooksmine oli juba väga keeruline."

Kivistik jõudis selgusele, et terviseprobleemid piiravad edasist tegevust otsustavalt. "Sellisel juhul ei ole võimalik enam tippspordis jätkata," lausus ta.

3000 meetri takistusjooksule keskendunud Kivistik käis sportlaskarjääri jooksul mitmetel tiitlivõistlustel, sealhulgas ka 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel, kus sai 35. koha. Karjääri säravaim tulemus tuli aga sama aasta EM-ilt, kus sai kuuenda koha. Aasta varem oli ta suveuniversiaadil teeninud hõbemedali.

2019. aastal püstitas Kivistik senini kehtiva Eesti rekordi 8.28,55 ja keskendus seejärel maratonile, kus tema isiklik rekord on 2022. aastal Sevillas joostud 2:16.38.