24:37 jäi täna see kaotus. 13 väravat - see on tunduvalt parem kui see, mis sai meile osaks kolmapäeval, aga kaotus on ikkagi kaotus. Kuidas selle mängu kokku võtad?

Kõigepealt jätame selle eelmise mängu. Seal on nii palju faktoreid, mis ei ole otseselt platsi pealsega seotud. Tublid poisid, et võitlesid. Natuke kukkusime ka sellisesse auku. Täna oli mängupilt okei, realiseerimisega võime natuke norida. See vahe oleks võinud oluliselt väiksem olla, aga klassivahe tuleb sellega, et kui meie eksime, on kohe kiire taga. Kiirusevahe on ikka päris märgatav.

Nende kiirrünnakud. Kui palju tuli neil väravaid sellest, et nad kiiresti läksid. Kas meie tabamuse või väravavahi tõrje järel, aga väga kiiresti nad läksid... see on sinu jaoks kindlasti tulevikus üks mõttekohti.

Üks asi on see, mida inimene näeb platsil. Teine on kogu kompleksne versioon: noortetöö, tehnika, üldfüüsiline, kas või seesama, et üks käsipallisaal - aitäh Tallinnasse! - oleks ka hea. Kogu kompott on see, mis õhtu lõpuks teeb. Et meil oleks valida suurema valiku seast. Tänasel hetkel teeme tööd ja usume, et tuleb palju parem tulevik.

Et tuleks juurde mängijaid ja halle - see oleks muidugi tore, aga see on midagi, mida sina mõne kuuga muuta ei saa. Mis on need õppetunnid, mis kogu tsüklist ja kahest viimasest mängust kaasa võtad suvesse ja sügisesse, kui hakkame valmistuma uuteks valikmängudeks?

Kõigepealt hingame nädal aega rahulikult. Siis lõikame klipid kokku ja vaatame-analüüsime natuke, kus meil statistiliselt tugevamad ja nõrgemad kohad on. Õhtu lõpuks on see ikkagi kompleksne: natuke tuleb kaasata veel järgmisi noori, et meil oleks valik suurem. Et ei oleks täna sama olukord, kus kümme meest on korraga vigased ja komplekteerime täitsa piiri pealt neid mehi. Hooajad on pikad, meil ei ole võimalik teha sellist laagrit nagu mõnel teisel alal. Vennad saavad kaks-kolm nädalat puhkust ja lähevad klubi juurde tagasi. Õhtu lõpuks on paraku nii, et võimalikult palju mängijaid võimalikult tugevates klubides oleks esimene asi, mille pealt on võimalik teha. Teine asi on meie oma klubitöö ja teatud koostöö selles teemas.

Mis selles tsüklis kõige rohkem rõõmu valmistas? Mille üle tunned heameelt ja rahulolu?

Ma usun, et saime võitlusliku mängu täitsa tööle, mis oli üks eesmärk. Teatud agressiivsus, kokkulepped, isegi nooruse teemad. Ma arvan, et suutsime kasutada võimalikult optimaalselt suht tervet pinki. Ega me taktikaliselt väga palju ei hävinudki. Mingid asjad, mida saab kohe mõjutada ja mingid, mida natuke pikemalt. Ma arvan, et saime tegelikult täitsa okeilt hakkama.

Sinu jaoks peatreenerina esimene tsükkel. Tõsi, oled pikalt olnud käsipallikoondise juures. Kui palju peatreeneri töö erineb abitreeneri tööst? Kas magamata öid ja halle juukseid tuleb ka juurde?

Sellega on lihtne, neid oli juba enne piisavalt palju. Üldiselt ei ole. Täitsa äge, kui saad ise mingil määral otsustada, aga see ei ole nii, et mina teen. Janariga [Mägi - ERR] arutame koos asju, füsiodega. Õhtu lõpuks on see suurema meeskonna töö. Kaasa arvatud mingid treenerid Eestis. Teeme omavahel koostööd. Analüüsime, nuputame, vaatame, mis on paremad lahendused. Üldiselt on asjad täitsa mõnusad.